2008. aastal alustas EMSL Vabaühenduste Fondi toel kaheaastase programmiga, aitamaks kodanikuühendustel leidma lahendusi ja partnereid oma arenguvajaduste rahuldamiseks. Sellele lehele paneme infot programmi käigust ja tulemustest.

OSALEJAD JA HETKESEIS (veebruar 2010)

2009. aasta suveks selgusid kõik programmis osalema valitud organisatsioonid:

• esimene "lend" (alustas septembris 2008): Eesti Noorteühenduste Liit, Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Euroopa Liikumine ja Tallinna Puuetega Inimeste Koda
• teine "lend" (alustas jaanuaris 2009): Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Peipsi Koostöö Keskus, SA Maarja Küla, Eesti Puuetega Naiste Ühing
• kolmas "lend" (alustas märtsis 2009): Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, MTÜ Linnalabor, Lastekaitseliit, REC Estonia
• neljas "lend" (alustas mais 2009): SA Domus Dorpatensis, Eesti NATO Ühing, Eesti Ornitoloogia Ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Õpilasesinduste Liit, Johannes Mihkelsoni Keskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Kõikide "lendude" organisatsioonide hindamine on lõppenud, memod koos soovitustega on organisatsioonidele üle antud ning töö käib. Soovitusi on kolme laadi: (1) mida organisatsioonid saavad ise teha, parandada, mõelda, arutada, kokku leppida, muuta. Näiteks arutavad nõukogu ja töötajad omavahel missiooni ja selle elluviimiseks vajalike eesmärkide vahelist seost või uurib organisatsioon, mida teised sama teemaga tegelevad ühendused teistes riikides oma paar lähema aasta väljakutseteks peavad; (2) mida võiks proovida lahendada mõne olemasoleva või uue projekti raames (vajadusel selleks nt. projektitoetust taotledes VÜFist, KÜSKist või teistest allikatest). Näiteks korraldada oma nõukogule koolitus või võtta tööle vabatahtlike koordinaator; (3) millele otsime partnereid teistest organisatsioonidest, ettevõtetest, ülikoolist või ametnike seast. Kui aga on leiame, et on mõni vajadus, mis peaaegu kõigile peavalu tekitab, näiteks kuidas koostada eelarveid, kaasata liikmeid või korraldada oma aega, siis korraldab EMSL koolituse või seminari.

Enne, kui organisatsioonile partneri(d) otsime ja leiame, teevad nad ülevaate, kui kaugel ja mida nad teiste soovitustega teinud on. Iga soovitusega ei pea küll kohe midagi tegema, kuid tagasisidet tuleb anda.

Veebruariks 2010 on esimesed organisatsioonid koostöö partneritega juba edukalt lõpetanud, osad töötavad, osad alustavad ning osad on veel ettevalmistavas faasis. Partnerite seas on näiteks Kristjan Otsmann, Toomas Tamsar, Siim Raie, Monika Salu, Rait Talvik, Eimar Veldre, Saima Mänd, Kaidi Holm, Ina Trepp, Riina Varts, Ene Rammo, Ants Sild jt. Organisatsioonidena on meid aidanud Heateo Sihtasutus, Kaubandus-Tööstuskoda, PARE, Meta Advisory Group, CSR Foorum, Tallinna Tehnikaülikool jt.

Toimunud ja tulemas on mitmeid grupinõustamisi ja seminare, neid korraldame teemadel, mis on vajalikud suuremale osale programmis osalejatest. Näiteks on sellisteks teemadeks olnud liikmetegevused ja liikmete kaasamine, finantsjuhtimine, strateegia koostamine ja elluviimine, ajajuhtimine, inimeste arendamine, kommunikatsioon ning juhtorgani arendamine.

Programm lõpeb EMSLi suvekooliga 10.-11. septembril 2010. Uurime praegu ka võimalusi sügisest uute organisatsioonidega tööd alustada.

Projekti aruanded:
VÜF_vahearuanne_aug08.pdf
VÜF_vahearuanne_nov08.pdf
VÜF_vahearuanne_jan09.pdf
VÜF_vahearuanne_apr09.pdf
VÜF_vahearuanne_aug09.pdf
VÜF_vahearuanne_okt09.pdf
VÜF_vahearuanne_jaan10.pdf

Järgmine vahearuanne lisandub maikuus ja siis on varsti kõik ka.

MIS PROGRAMM SEE ON?

Programm on mõeldud eelkõige EMSLi liikmetele, aga mitte ainult. Osalema valitud ühendustega tehakse tööd, analüüsides nende hetkeolukorda, meeskonda ja arenguvajadusi ning leides nende vajaduste lahendamiseks partnereid teiste ühenduste, äriorganisatsioonide ja ülikoolide seast. Osalevale ühendusele on see võimalus saada paremaks, luua kasulikke koostöösuhteid, saada väärt sisendit edasiste tegevuste plaanimisel jne.

Organisatsiooni hindamine kestab vähemalt kaks nädalat, selle jooksul kohtutakse nii tegevjuhi, töötajate kui ka juhtorganite liikmetega, vaadatakse üle organisatsiooni alus- ja erinevad strateegiadokumendid. Selle järel valmib arenguvajaduste kaardistus. Töö käigus leitakse partner vähemalt ühe arenguvajaduse lahendamiseks, aga antakse ka soovitusi teiste potentsiaalsete partnerite leidmiseks. Partnerite leidmine ning ettevalmistamine kestab vähemalt kuu, sealt edasi sõltub juba organisatsioonist ja partnerist, kui pikaks koostöö kujuneb. EMSL jääb selles etapis koostööd jälgima ja vajadusel nõu andma. Lisaks individuaalsele tööle toimub vastavalt vajadusele ka ühiseid seminare-koolitusi-arutelusid programmis osalevatele ühendustele, näiteks jaanuaris oli teemaks töö liikmetega, tulekul sarnased seminarid personalitöö, finantsplaneerimise ja uuringute läbiviimise teemal.

Ühtlasi kogub EMSL selle tööga sisendit, algatamaks muutuseid ühenduste tegevuskeskkonnas, ning levitab saadud kogemusi ja õppetunde projektis mitteosalevate organisatsioonide seas. Programmi pikaajalisemaks eesmärgiks on ka koostöösidemete tugevdamine ühendustel omavahel ning ärisektori ja haridusasutustega.

2010. aasta kevadeks plaanime hinnata ja aidata 20 ühendust.

KUIDAS OSALEJAD VALITI?

Programmi osalemise võimalusest anti teada EMSLi infolistide ja ürituste kaudu. Kandidaadid pidid vastama järgmistele tingimustele:

• organisatsioon on tegutsenud vähemalt paar aastat
• tegu on avalikes huvides tegutseva organisatsiooniga, kes tegeleb vähemalt mingil määral eestkostega (mitte üksnes teenuste pakkumise või oma liikmetele suunatud tegevustega)
• organisatsiooni tegevuse (üheks) eesmärgiks on kodanikuharidus: inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine
• organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
• organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab
• organisatsioonil on rahalisi võimalusi sellisteks tegevusteks (hindamine, partnerite leidmine ja vähemalt koostöö algus on osalejatele tasuta, kuid pikaajalisem koostöö võib vajada ka rahalist panust)

Samuti palusime kandidaatidel vastata lühidalt küsimustele oma organisatsiooni kohta:

• Mida teeb teie organisatsioon tõeliselt hästi? Millega ise rahul olete?
• Mis teeb teid murelikuks? Mida te ei tee hästi ja kus ise tunnete, et vajate parandamist?
• Millele eelnev arvamus tugineb – kas olete varem läbi teinud enesehindamise, SWOTi või strateegia koostamise protsessi? Mis tulemused sel olid? Kas tulemustega tegeleti? Kaugele jõudsite?
• Mida te pelgate? Kas saate neid ohte ennetada ja kontrollida või ei?
• Mida te ootate ja usute, et juhtub? Kas ja kuidas olete valmistunud nende võimaluste ärakasutamiseks?

SOOVITATAV LUGEMINE

Neist tekstidest leiad näpunäiteid enesehindamiseks ja soovitusi, kuidas oma organisatsiooni arendada:

• Jaan Aps „Kuidas teha head hästi. Sotsiaalsete algatuste hindamise käsiraamat“ (www.heategu.ee/doc/kasiraamat.pdf)
• Kaidi Holm „Kvaliteedi juhtimine ja juhtimise kvaliteet – praktikad kodanikeühendustes“ (EMSLi infoleht nr. 1/2006 lk. 11, www.ngo.ee/heakodanik) – sisaldab muu hulgas üheksat küsimust enesehindamiseks
• Kaidi Holm „Hea valitsemine. Käsiraamat tänastele ja tulevastele vabaühenduste valitsejatele“ (www.ngo.ee/trykised)
• Alari Rammo „Suhtekorraldus vabaühendustes. Käsiraamat kommunikatsioonist ja meediasuhetest“ (www.ngo.ee/trykised)

Lisainfo: Kristina Mänd, kristina@ngo.ee

Kajastused:
- Loe ajakirjast "Hea Kodanik 1/2009 põhilistest õppetundidest.
- Projekti tutvustati ka 3/2008 numbris.

Programmi toetab Vabaühenduste Fond.

Vaata, kuidas sinul VÜFist kasu oleks www.oef.org.ee/norra.