EST | ENG | RUS
 
Sisukaart
Kodanikuühiskonnast
  MTÜ asutamine Liitu EMSLiga! Sõnaraamat EMSLi koolitused Väljaanded RSS  
Esileht / Kodanikuühiskonnast / Kaasamine
 
Kodanikuühiskond
Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon
Kaasamine
EPACE konverents
Kodanike foorum
Kaasamise hea tava
Kaasamiskoolitused
Kaasamise akadeemia - EMSLi suvekool 2007
Kaasamise katselabor
Uuringud
Eetikakoodeks
Hea kodaniku põhimõtted
Avalike teenuste üleandmine
Ettevõtja sotsiaalne vastutus
Ühenduste rahastamine
Rahapesu ja MTÜd
Kontakt
Büroo kontaktid
Rotermanni 8, 10111 Tln (Vana Jahuladu)
664 5077 | info@ngo.ee
Reg: 80005069

Vt maja asukohta siit.

Toeta EMSLi

Liitu infolistiga
Kalender
E T K N R L P
28 29 30 31 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 1

Kaasamine


Kaasamine - ühenduse liikmeskonna või sihtrühma paremini rakendamine või aktiveerimine oma eesmärkide teostamisel ja nende üle otsustamisel; avaliku võimu või äriettevõtete tegevus, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel. (Kodanikuühiskonna lühisõnastik, Mikko Lagerspetz 2004)

Kliki mind
VÄRSKE
Kaasamise käsiraamat.pdf
Kaasamise seis 2008.pdf

Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid.

Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmise mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste.

Seetõttu on oluline, et me saaksime ühiskonnaelu kujundamises osaleda. Huvigruppe ja avalikkust kaasatakse õigusloome- ja, laiemalt, otsustetegemisse erineval määral. See ongi koht, kus tõuseb esile vajadus kaasamise hea tava järele. Kaasamispraktika on avalikku sektorit silmas pidades erinev - siin leidub nii häid kui ka halvemaid näiteid.

Kaasamise hea tava on põhimõtete kogum, millest lähtuvalt teevad koostööd kodanikuühendused, huvigrupid, avalikkus ja avalik sektor. Kaasamise hea tava on mõeldud soovituslikuna nii avalikule sektorile kui ka kodanikuühendustele. Ka kodanikuühendustel on vajadus oma liikmeid kaasata. Kokkuleppeid täidetakse alati kahepoolselt ja see tava on seeläbi lähtekohaks mõlemale osapoolele.

Kaasamise hea tava on tänaseks sõnastatud, kuid ei ole veel kuulutatud nö ametlikuks dokumendiks. Tava koostasid ühisel jõul kodanikuühenduste ja avaliku sektori esindajad. See dokument on koostatud mõlemate osapoolte arvamusi, huve ja eeldusi arvestades.

Mis saab kaasamise heast tavast edasi? Riigikantselei on kaasamise hea tava juurutamise võtnud enda koordineerida ja soovib seda juba järgmisel aastal asuda Eesti ametnikkonna seas hakata ulatuslikumalt tutvustama erinevatel tasanditel – nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Kaasamise hea tava on sel aastal tutvustatud EMSL ja EMÜ seminaridel, Riigiametnike foorumil.

Samuti plaanime luua kaasamise paremaks toimimiseks ja tava elluviimiseks veebipõhise töökeskkonna – kaasamisveebi. Selle eesmärk on endasse koondada kogu kaasamisega seotud temaatika ning luua ka valitsusasutustele võimalus huvigruppidega e-konsultatsioonide läbiviimiseks.

Algus on tehtud, kuid suur töö seisab veel ees, sest osaluspõhimõtete levitamine ja üleskutse nende järgmiseks on tõsine väljakutse. Kaasamine on mõtteviisi, mitte üksiku töövõtte muudatus. Tahe otsustetegemise läbipaistvamaks muutmiseks on selgelt olemas avaliku sektoris ja kodanikuühendustes. Ja see on peamine.

Eleka Rugam-Rebane, valitsuse infonõunik, Riigikantselei (nov 2005)

Vaata lisaks:
Osalusveeb
Miks kaasata? - Räägivad Henrik Hololei, Marika Priske, Reet Teder jt.(video)
Kaasamine valitsuse kodulehel
Poliitikauuringute keskuse Praxis kaasamisprogramm
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tavad
Keskkonnaministeeriumi kaasamisveeb
Avalikkuse kaasamine keskkonna küsimustes - kaks trükist