ngo.ee/rss http://www.ngo.ee et Thu, 31 Mar 2011 00:00:00 +0300 37343 <![CDATA[EMSLi koduleht vahetub]]> 2011-03-31 2011-03-31 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]> Thu, 31 Mar 2011 00:00:00 +0300 37319 <![CDATA[Pagulasfondi projektikonkurss]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Projektikonkurssi rahastatakse Euroopa Liidu üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" raames asutatud Euroopa Pagulasfondi (2008-2013) 2010. aasta programmi (75% projekti kogueelarvest) ja riigieelarvelistest (25% projekti kogueelarvest) vahenditest.

Konkursi väljakuulutamise aeg: 28.03.2011
Taotluse esitamise tähtaeg: 09.05.2011 kell 10.00

 Toetuse taotlemise juhendid ja vormid

Konkursi infopäev toimub 11.04.2011 kell 13.00 Siseministeeriumis. Osavõtust palume teatada hiljemalt 07.04.

Kontaktisik: Kristi Lillemägi, välisvahendite osakonna nõunik
kristi.lillemagi@siseministeerium.ee, tel. 612 5145

]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37318 <![CDATA[MISA projektikonkurss]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00
Konkursi eesmärgiks on laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis ning toetada erineva koduse keelega õpilaste vahetut koostööd.

Taotluste esitamise tähtaeg: 28.04.2011 kell 16.00 

Konkursi infopäev taotlejatele toimub MISA ruumides (Liimi 1, III korrus, Tallinn) eeskambris 06. aprill 2011 kell 14-16. Infopäevale saab registreerida aadressil toivo.sikk@meis.ee.

Lisainformatsioon: Toivo Sikk, toivo.sikk@meis.ee, tel 659 9850. 
 

KONKURSI DOKUMENDID

]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37316 <![CDATA[Läheneb Aasta Küla nominentide esitamise tähtaeg]]> 2011-03-26 2011-03-26 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Eelnevatel kordadel on Põlvamaalt nominentideks olnud Hurmi küla Kanepi vallast, Kiidjärve küla Vastse-Kuuste vallast ja Karisilla küla Mikitamäe vallast.

Aasta Küla aunimetus omistatakse Liikumise Kodukant poolt külale/külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi külaelu arendamisel.

Aasta Külale esitatavad tingimused:

-Nähtav kogukonna positiivne areng ja külasisene koostöö viimase 3 aasta jooksul
-Külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide/initsiatiivide edukas algatamine ja elluviimine
-Ühistegevused külas ja koostöö kohaliku omavalitsusega
-Avatus ja tuntus maakondlikul ja/ või üleriigilisel tasandil
-Koostatud (või koostamisel) küla/ külade piirkonna/ aleviku arengukava
-Külaelanikud moodustavad kogukonna, mille ühised ettevõtmised tugevdavad põlvkondadevahelist sidet ning loovad võimalused ja keskkonna, kus vanemad inimesed saavad noorematele anda edasi teadmisi ja oskusi, mille püsimist peetakse oluliseks.

Aasta Küla kandidaadiks saab iga maakond esitada ühe küla/külade piirkonna või aleviku, kes on välja selgitatud maakondlikul tasandil.

Kandidaatide esitajateks on Liikumise Kodukant maakondlikud organisatsioonid. Konkursile ei saa esitada Aasta Küla tiitlit omavat küla.

Kandidaadi esitamisega kaasneb konkursil osalemise tasu 35 EUR, mille tasumise korraldab nominendi esitanud maakonnaorganisatsioon.

Rohkem infot Aasta Külakonkursi kohta leiab Liikumise Kodukant kodulehelt.


http://www.maaleht.ee/news/uudised/kylauudised/laheneb-aasta-kula-nominentide-esitamise-tahtaeg.d?id=42718577

]]>
Sat, 26 Mar 2011 00:00:00 +0200
37315 <![CDATA[EMSLi nädala asemel: hea kodaniku kalender]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 11. aprill - VII kodanikuühiskonna konverents
Korraldusjõud on kokku pannud EMSL, Domus Dorpatensis, Väitlusselts. Tegemist on inspiratsiooniüritusega, kus tublid vabaühendused esitavad 20-minutilise kogemuskõne oma hea looga. Seekord on kõik teistmoodi: konverents on kevadel, esmaspäeval, Tartus, lühikõnedena.

11. - 17. aprill - I kodanikuühiskonna nädal
Peakorraldajad on Domus Dorpatensis ja Väitlusselts. Nädal aega on võimalik Tartus osaleda väitlustel, aruteludel, foorumitel, näidismeeleavaldustel, filmiõhtutel ja kõnepukis. Ikka selleks, et kodanikuühiskonna teema kõlaks üle maa.

3. - 7. mai - Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta RINGREIS
Seda kutsutakse ringreisiks, sest liigub mööda Euroopa maid, Eesti jaoks on see aga suur laat, kus võimalik leida uusi vabatahtlikuks olemise võimalusi, tutvustada oma organisatsiooni, kuulata väitlusi või juua lihtsalt tass kohvi ja uudistada huvitavaid inimesi. Boksid on püsti NOKIA kontserdimaja fuajees.

4. - 5. mai - Euroopa Vabatahtlike Keskuse sümpoosion
Rahvusvaheline kahepäevane konverents, kus Euroopa koguneb Tallinnasse Sokos Hotel Viru konverentsikeskusesse, et uurida, millised on uued suundumused vabatahtlikus tegevuses. Korraldavad Euroopa Vabatahtlike Keskus koos Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusega.

7. mai - Teeme Ära
Palju parem kui laulupeod, sest toimub igal aastal! Otsusta, mida, kuidas, kellega tahad seekord oma ümbruskonda muuta.
]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37314 <![CDATA[Eetikakohviku avaüritus 5.04]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]> Teatri Puhvet, Teatri väljak 3, Tallinn

Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur.

Soovime arutleda eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:
- milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;
- kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud?
- kas halb ärimees saab olla hea kodanik?
- kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?

Tulge kuulama ja arvamust avaldama!
Registreerumine: Palume osavõtust teatada hiljemalt  3. aprilliks
aadressil edydt@ut.ee või telefonil 737 6612. Kohtade arv on piiratud!

Lugupidamisega
Tartu Ülikooli eetikakeskus
www.eetika.ee
www.eetikakeskus.ut.ee
]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37313 <![CDATA[Vabatahtliku tegevuse koolituspäevad]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1659/vabatahtliku-tegevuse-koolituspaev-johvis),

31. märtsil venekeelne Narvas (täpsemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1658/tulemas-on-ida-virumaa-narva-venekeelne-koolituspaev

7. aprillil Saaremaal (lähemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1657/tulemas-on-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaev-saaremaal)

Loe juba toimunud koolituspäevade kokkuvõtteid: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Euroopa-vabatahtliku-tegevuse-aasta-2011/Maakondlikud-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaevad

2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.  Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?

Kutsume kõiki huvilisi maakondlikule koolituspäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.

Koolituspäeva korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus koostöös maakondlike arenduskeskustega, toetavad Euroopa Komisjon ja Siseministeerium

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tähistamist Eestis koordineerib Siseministeerium. Rohkem infot EVTA kohta leiab: http://www.siseministeerium.ee/evta2011/ ja http://europa.eu/volunteering/et

Anna Gramberg
Projektijuht
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus
tel. 742 0341, 56 914 066
anna(at)vabatahtlikud.ee
www.vabatahtlikud.ee]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37312 <![CDATA[Bioneeri uudiskiri - 2011. aasta 13. nädal]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]>
Kui Sa ei näe uudiskirja korrektselt, vaata aadressile: www.bioneer.ee/uudiskiri

Bioneer Uudiskirinr.151

Tere, Bioneeri lugeja!

Saadame Sulle kokkuvõtte Bioneeri eelmise nädala olulisematest lugudest. Loe ja mõtle kaasa, kommenteeri ja soovita sõbrale, paku teemasid ja kirjuta ise – ole Bioneeriga! Ühiselt muudame maailma paremaks :)

Nädala 
Arvamus 
TIINA KILKSON: Kuidas luua positiivseid, kaitsvaid ja tervendavaid energiaid?
Bioneer soovitab 
Õpiring - uudne võimalus maapiirkonna ühendustele
Põnev 
teema 
Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu

Tähekombinatsioon GMO (genetically modified organism) on lühend sõnadest geenmuundatud organism või geneetiliselt muundatud organism. GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud.

Jalgratas linnaruumis – ohtlik nuhtlus või säästev liiklusvahend?

Eestis on kergliiklusteede ehitamine ja jalgrattaliikluse parem korraldamine olnud arutluse all juba mõnda aega, kuid kriitilisi märkusi jagub nii autojuhtide, jalakäijate kui ka ratturte enda poolt siiski enam kui kiidusõnu uuslahendustele. Hoopis uuele tasemele on jalgratta pooldajate ja vastaste vaheline konflikt jõudnud aga USAs, kus on asutud võitlema rattateede kaotamise nimel.

Kuidas luua töökohas roheline meeskond?

Oleme Bioneeris palju rääkinud sellest, kuidas kontor keskkonnahoidlikumaks muuta, kuid sageli ei ole see ühe inimese võimuses. Sul ei pruugi olla kontrolli selle üle, millist paberit kontorisse ostetakse, kui kuumad on radiaatorid ühistes tööruumides või mitu erinevat „ämbrit“ on köögis kraanikausi all kapis. Kuid mida siis ikkagi teha, et midagi muuta?


Hiina meditsiiniga peavalu vastu
Rohelised Uudised
Maaomanikud: Kiviõli Keemiatööstus jätkab kaevandamist vaatamata kohtu keeluleKohus keelas Kiviõli Keemiatööstusel Põhja-Kiviõli karjääris kaevandamiseEestlaste ja lätlaste koostöös kaardistati ligi 20 000 pärandkultuuri objektiUus noorte CV-portaal aitab töö leidmisel©veitsi riik toetab Eesti kodanikualgatusi kahe miljoni eurogaKasutatud rõivaste kaupluste käibed kasvavadTartu Kutsehariduskeskus arendab lõuna-eestlaste elukestvat õpetJuurusse rajatakse Euroopa suurim jätkusuutlik arendus Oxford ParkGhana kakaotootjad püüavad teha lõpu lapstööjõu kasutamisele kakaoistandustesEuroopa kliimavolinik: 2050. aastaks on 100% taastuvenergiast toodetud elekter teostatavÜlemiste veepuhastusjaamast valmis multifilm

RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaidAlgab konkurss "Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse"Kemikaaliseaduses jõustusid olulised muudatusedAlgas keskkonnahariduslik võistlus "Läänemeri muutustes"Swedbanki annetuskeskkond kutsub kandideerima uusi organisatsiooneNeli kalapääsu sai rahastuse JÄLGI BIONEERI:   
]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37311 <![CDATA[ERRSi teataja]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]> Märtsikuise ERRSi Teataja teemad:

*ERRSi üldkogu on tulekul*

*Kulka ootab eksperte*

*Läheneb rühmade kategoriseerimine* 
*Maa ja ilma uks löödi valla*

*Läheneb Maie Orava tantsude võistutantsimine*

*Teated*

*Palju õnne*

 

ERRSi Teatajat saate lugeda klikkides järgneval lingil: http://www.errs.ee/public/ERRSi_Teataja_03.2011.pdf

 

Lugupidamisega

 

Hanna Allsaar

juhiabi

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Tõnismägi 2/ Endla 3

10122 Tallinn

Tel. 6015641

errs@errs.ee

 

]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37307 <![CDATA[Venekeelsed vabaühendused otsivad mentoreid]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]> Oled uudishimulik ning ei karda väljakutseid?
Soovid teisi aidates ise õppida ja areneda?
Soovid ühtset ja võrdselt arenenud Eesti kodanikuühiskonda?

Siis allolev info on mõeldud Sinule.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Avatud Eesti Fond korraldavad konkursi mentorite leidmiseks venekeelsetele vabaühendustele suunatud mentorlusprogrammi, mis kestab aprillist 2011 veebruarini 2012.  

Programm toob kokku 13 venekeelsete vabaühenduste noori liidrit kogenumate eestikeelsete ühendustega, kes arendavad omavahel mentorsuhet. Paarides toimuva nõustamise, ühiste koolituste, osalejate isikliku suhtlemise ja kogemuse jagamise läbi tõstetakse venekeelsete ühenduste tegutsemissuutlikkust ning tõhustatakse suhtlust ja koostööd ühenduste vahel. Projekti käigus õpivad osalejad analüüsima oma arenguvajadusi ja leidma neile lahendusi, saavad teadmisi ja nõuandeid organisatsiooni juhtimisest, osalemisest ja eestkostest, aga ka Eesti kodanikuühiskonnast laiemalt.

Programmis osalev mentor :
1.    soovib eesti kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata;
2.    tunneb rõõmu teiste nõustamisest ja on valmis teistele toeks olema;
3.    empaatiline, tolerantne, uudishimulik ja abivalmis;
4.    oskab seada realistlikke eesmärke ning planeerida aega;
5.    julgeb anda konstruktiivset tagasisidet;
6.    omab 3-aastast kogemust ühenduse juhtimisel/arendamisel;
7.    omab kogemust planeerimise, kaasamise, eestkoste ja finantsvaldkonnas;
8.    on valmis jagama oma kogemust ja teadmisi 4-8 tundi kuus;
9.    saab hädapärast aru vene keelest;

Oma poolt pakume:
1.    põnevaid koolitusi (strateegiline planeerimine, kaasav juhtimine, eeskoste, mõjupõhine projektijuhtimine jt) ja ühiseid seminare;  
2.    võimalust mõtestada olemasolevaid teadmisi ja kogemusi;
3.    võimalust arendada juhendamise ja tagasisidestamise oskusi ;
4.    võimalus laiendada kontaktide võrgustikku ning õppida paremini tundma venekeelseid ühendusi;
5.    paindlikku graafikuga mitmekesist ja huvitavat tööd;
6.    projekti meeskonna nõustamist ja tuge;
7.    võimalus praktiseerida vene keelt;

Programmi töökeeleks on eesti keel.

Huvitatud võiksid täita kandideerimisankeedi 8. aprilliks siin.

Lisainfo www.ngo.ee/mentorlusprojekt või Tatjana Lavrovalt tel 5817 5454  või e-postiga tatjana@ngo.ee.

]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37306 <![CDATA[Uuring tõi välja hoiakuid soovimatu raseduse osas]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00
Naistearst dr Kai Haldre rõhutas uuringu tulemusi kommenteerides, et ennekõike sünnivad lapsed ikka armastusest, mitte suurest planeerimisest. „Samas on oluline, et inimesed, kes elavad seksuaalelu ei soovi mingil juhul antud ajahetkel rasedaks jääda, kasutaksid rasestumisvastaseid vahendeid, et  vältida soovimatut rasedust ja aborti.“

Tänavu jaanuaris  läbi viidud veebiküsitluse eesmärk oli kaardistada hoiakuid soovimatu raseduse osas. Sihtrühmi oli kaks: naised-mehed  vanuses 18-46 aastat ning lastega naised vanuses 18-35 aastat. Kokku oli uuringule vastajaid  500, küsitleti  nii eesti-  kui  ka venekeelset sihtrühma. Sarnased  uuringutulemused on võrdlusena olemas ka Leedu kohta möödunud aastast.

Kui võrrelda Eesti ja Leedu uuringutulemusi on Haldre sõnul huvitav  see erinevus, kuidas inimesed kirjeldavad oma emotsionaalset reaktsiooni: “Kui eestlaste puhul võib esimesed tunded ja mõtted soovimatust rasedusest võtta kokku sõnadega „hirm“ ja „¹okk“, siis leedukate puhul on iseloomulikuks tundeks rõõm,“ märkis  Haldre. Samas kinnitasid vastajad, et asjaolu, et rasedus ei olnud planeeritud, ei ole mõju avaldanud lapse kasvatamisele.

Soovimatu rasedusega on Eestis vastanuist kokku puutunud 61% lastega meeste ja naiste sihtrühmast. Pea pooled Eestis küsitletutest (49%), kel on olnud planeerimata rasedus, kinnitavad, et ei kasutanud sellele rasedusele eelnevalt mitte ühtegi rasestumisvastast vahendit. Eriti iseloomustab see nooremaid vastajaid. Enamjaolt sooviti sellises olukorras rasedust vältida katkestatud suguühte abil või ei olnud rasestumisvastast vahendit parasjagu käepärast. On ka neid, kes ei soovinudki rasedust vältida.

Planeerimata rasedus või laps mõjutab saadud vastuste põhjal keskmiselt 30%-l vastanutest paarisuhet negatiivses suunas– see on kas halvenenud või lõppenud.  31% ütleb, et  planeerimata rasedus on muutnud nende karjäärivõimalusi või haridusteed. 37% kinnitab, et nad ei olnud lapse saamiseks majanduslikult valmis ning pidid leidma täiendavaid sissetulekuallikaid.

Kõige levinum rasestumisvastane meetod on kondoom. Seda kasutab 34% vastanutest peamise vahendina praegu ja 84% on kasutanud elu jooksul.  Pille kasutab peamise rasestumisvastase vahendina antud hetkel 20% sihtrühmast, spiraali 7%, pillidega sama usaldusväärset tuperõngast 2% ja plaastrit samuti 2%. 3% nimetas vähetõhusaid viise nagu suguühte katkestamine, tupeküünlad, SOS-pillid, päevade lugemine jne.

Uuringu küsimuses, mis põhjusel kasutatakse üht või teist rasestumisvastast vahendit,  eelistatakse kondoomi  turvalisuse, odavuse, lihtsa kättesaadavuse ja kõrvaltoimete puudumise tõttu. Naised  eelistavad pille  eeskätt menstruaaltsükli reguleerimise eesmärgil  (vähem valusid, regulaarne tsükkel, parem näonahk jne) ja kuna pillid on väga kindel raseduse vältimise viis. Spiraali kasuks otsustavad need, kes soovivad pikemaajalise toimega rasestumisvastast meetodit ega soovi lähitulevikus või üldse enam lapsi. Plaastri ja tuperõnga kasutajaskond on kõrgema elustandardiga ja haritum osa vastanutest. Plaastri ja tuperõnga eelistena  toodi  välja kasutusmugavus, suur usaldusväärsus ja asjaolu, et need ei unune sama lihtsalt kui pillid.

Hinnanguliselt kolm naist neljast leiab, et selliseid rasestumisvastaseid vahendeid, mida nad on varem kasutanud, ent enam kunagi ei kasutaks, ei ole. 15% vastanuist leidsid, et  pill on üks sellistest, mida on lihtne unustada. Naised, kes väldivad rasedust plaastri või tuperõnga abil, väljendavad kõrget rahulolu valitud rasestumisvastase vahendiga – paraku on nende vastajate hulk valimis liiga väike laiemate üldistuste tegemiseks. Kondoomid – kõige levinum viis rasestumisest hoiduda – on aga meetod, millega kõige vähem rahul ollakse. Pillidel on suur kasutajaskond, kasutajate rahulolu jääb keskmisele tasemele.

Eesti Seksuaaltervise Liit (ESTL) alustas oma tööd 1994. aastal Eesti Pereplaneerimise Liidu nime all, 2005. aastast alates on organisatsiooni nimeks Eesti Seksuaaltervise Liit. Alates 1995. aastast on ESTL Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF) liige. Eesti Seksuaaltervise Liidu missioon on kõikide inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine ning seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste kaitsmine Eestis, seksuaaltervise kohta informatsiooni ja heatasemeliste teenuste kättesaadavuse tagamine.

Lisainfo:
Kristel Peikel
ESTL infojuht
GSM: 5156329
E-mail: kristel@amor.ee

Kerli Hannus | Seksuaaltervisealane internetinõustamine | Eesti Seksuaaltervise Liit
Mardi 3 | 10145 Tallinn | kerli@amor.ee
Tel: +372 56 654 313; 372 655 2755 | Fax: +372 655 27 55 www.amor..ee

 

 
]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37305 <![CDATA[EMSL valitsusleppest]]> 2011-03-25 2011-03-25 00:00:00 0000-00-00 00:00:00
Vabaühenduste tegevuskeskkonna edendamiseks esitas EMSL valimiste eel seekord vaid seitse ettepanekut, millest leppesse jõudis ettevaatlikult paar mõtet, kuna osadega ei nõustnud konsultatsioonide käigus ministeeriumide ametnikud ja suurt poliitilist huvi pole nende suhtes nagunii. See ei tähenda aga, et valitsus kodanikuühiskonda ei tähtsustaks – sama koalitsioon kiitis alles veebruaris heaks kodanikuühiskonna arengukava aastani 2014, mis on palju hõlmavam ja täpsemate tegevustega ning igapäevane töö jätkub selle järgi nagunii.

Muidugi oodanuks uuelt valitsuselt selgemaid käike näiteks kodanikuhariduse tähtsustamisel või kõikvõimalike vabaühenduste riikliku rahastamise korrastamisel, aga kuigi valimisdebatil ei kinnitanud ükski erakond, et näiteks hasartmängumaksu jagamine peaks jääma samasuguseks poliitiliseks rahapõletamiseks, pole erakondadel ju huvi ka neile kasulikku süsteemi muuta.

Keeleliselt kavalalt on väljendatud mitme punkti all riigil olevate kõikvõimalike andmete vabasse kasutusse andmine, mis ergutaks erasektoris uute avalike teenuste loomist. "Kättesaadavad" on eelkõige registrite ja infosüsteemide keskuse andmed tehniliselt ju niigi, absurdne on lihtsalt nende müümine. Näiteks meid eriti huvitanud kolmanda sektori läbipaistvuse osas on äriregistri andmeid puudutavas lubaduses muidu sõna-sõnalt vabaühenduste manifestist võetud punktist "tasuta" vahelt ära kustutatud. Eks näis, mis see päriselt tähendab.

Läbivalt positiivne on leppes huvigruppide kaasamise rõhutamine, igal juhul negatiivseks võib kodanikuühiskonnale pidada maksusoodustuste lae alandamist, mis hakkab pärssima eraisikute annetusi. Niigi on kolmanda sektori maksusoodustusi iga aastaga järjest koomale tõmmatud nii seadustes kui maksuameti üha kiuslikumaks muutumisega.

Nagu eelmiselgi korral, kipub leppe viimane peatükk kandma pigem pealkirja "hajamõtteid ühiskonnast", kus autorite mõttelõng kisub kohati raskesti jälgitavaks, aga eks peab tänulik olema ilmselt, et selline peatükk teist korda taas valitsusleppesse üldse jõudis.]]>
Fri, 25 Mar 2011 00:00:00 +0200
37304 <![CDATA[Praxis riigivalitsemisest valitsusleppes]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 Näiteks on reformimise-tegusõna kasutatud avalike teenuste, riigihalduse ja kohaliku halduse tänapäevastamise punktides, mida järgnevalt lühidalt kommenteerin.

Avalike teenuste arendamises on rõhku pandud avalike teenuste inimkeskseks, kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks muutmisele peamisel e-riigi kaudu. Juttu on nii e-teenuste baasinfrastrukuuri arendamisest, eesti.ee portaalist ühtse avalike teenuste värava kujundamisest, e-teenuste mobiilidesse ja võimalusel digi-TVsse toomisest.

Riigivalitsemise tõhustamisel lubatakse vähendada bürokraatiat ja aruandlust ettevõtetele ning viia läbi EL õigusest tuleneva halduskoormuse audit. Samuti on valitsusliidul kavas jätkata tööd riigiasutuste (sh ka KOVid) tugiteenuste ja kinnisvarahalduse koondamisel ning e-hangete korraldamisel.

Avaliku teenistuse teemadel on plaan koondada terviklikult vastutus Rahandusministeeriumisse ning kavas minna uuele katsele avaliku teenistuse seadusega. Lepe märgib avalikus teenistuses kavandatavate muudatustena ära palgasüsteemi ja ametihüvede korrastamise, konkursi korras ametikohtade täitmise, üldise ametnike arvu vähendamise tõhusama töökorralduse arvel ning eriseisundi- ja –õigustega ametnike vähendamise. Viimane tähendab peamiselt uuele katsele minemist eripensionide reformiga.

Kohalikust haldusest rääkides on koalitsioonileppes kasutatud sõnu “reformide läbiviimine“. Lubatakse seadusemuudatusi, et soodustada omavalitsuste koostööd, et omavalitsused saaksid paremini täita mitut omavalitsust hõlmavaid ülesandeid. Neid ülesandeid leppes selgelt loetletud ei ole.

Omavalitsuste tänaseid ülesandeid vaadates on aga koostööks mõtteainet mitmete teenuste puhul – alates gümnaasiumiharidusest ja sotsiaalhoolekande teenustest kuni ühistranspordini. Valitsusliit on võimuleppes kajastanud ka mõnd OECD värske analüüsi soovitusi kohalike omavalitsuse tulubaasi ja finantsvõimekuse parandamisel, näiteks andes võimalusi kohalike maksutulude teenimiseks. Ühe olulise muudatusena on leppes kirjas ka, et Eesti elanikele võimaldatakse registreerida kuni kaks ametlikku elukohta ja jagada sellest tulenevalt nende vahel ka tulumaksu. Saab näha, kuidas seda teostatakse ja millised saavad olema kohalike omavalitsuste reaktsioonid lahenduskäigule. Näiteks, kas ja kuidas võivad omavalitsused käituda nö „poolikutel maksumaksjate“ suhtes (kellel mõnes muus omavalitsuses teine elukoht ja koos poolega tulumaksust) avalike teenuste osutamisel ja selle eest tasu küsimisel.

Leppes on ka mõningaid uusi ja valimiste eel mittekõlanud teemasid, mille eesmärkide ja sisu kohta ootaks valitsuskoalitsioonilt konkreetset selgitust. Üks sellistest lubadustest on demokraatia edendamise sihtasutuse tekkeks eelduste loomine. Selle asutuse eesmärke oleks näiteks ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine ja maailmavaatelise kodanikuhariduse arendamine. Praegusest hägusast ideestikust on keeruline aru saada, millega tegu ja lennuka fantaasiaga inimene võib nende sõnade taga mõista erinevaid asju alates erakondade varjatud rahastamisest kõlavate nimedega sihtasutuste kaudu kuni maailmavaatelise ajuloputusega tegeleva asutuseni.

Teine huvitav ettepanek on leppe viimane punkt, mis lubab arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda. Ootame uuelt valitsuselt peagi konkreetsemaid mõtteid selle punkti konkreetse eesmärkide ja teostamise kohta. Kui selline mõttekoda aitaks tuua sisukat dialoogi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse suhtlemise ja pakkuda teostatavaid lahendusi, mida ka ellu viiakse, oleks sellest olulist abi.

Kodanikuühiskonna edendamise ja kaasamise vaimu leiab samuti leppest – julgustav on lugeda KÜSKI tegevuse jätkuva toetamise ja ühenduste rahastamise parandamise teemadel. Kodanike, vabaühenduste ja ettevõtjate kaasamisest on leppes mitmetes kohtades juttu – kaasamise laiendamine ja kaasatud olemise inimestele lihtsamaks tegemine.

Kokkuvõttes on lepe riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna teemadel tubli edasiminek võrreldes 4 aasta taguse valitsusliidu leppega. Soovin, et leppe elluviimiseks ja konkreetsete lahenduste alasesse debatti kaasamiseks jätkuks koalitsioonipartneritel sama innukust ja jõudu kui leppe koostamisel. Vähemasti sõnades on leppes tuntavad reformimeeleolud, aeg näitab, mis neist tegudeks vormub.


Annika Uudelepp
Praxise juhatuse liige
25.03.2011]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37303 <![CDATA[Teeme Ära maailmakoristuse uudiskiri]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]>

WORLD GARBAGE MAP

The reality around your homestreets, forests, parks, cities, beaches and villages won't get better, unless we all open your eyes and mark down, what needs to be done. A new tool has arrived for those who choose not to live in denial - a map where you can make your homestreet's garbage visible, no matter where you live! Read More

PUTTING THE PRESSURE ON THE TOP

By Julie Clancier

Have you ever wanted to know more about what we are doing at the moment in order  
to promote our amazing movement in Europe and on the European institutions level? 
 
Well, read on and I'll tell you the story!
  Read More

CLEANUP TEAM IN CAMBODIA DIVES IN

Let's do it! team in Cambodia is hard at work to bring cleaner future for all. Their first big cleanup is set to happen already in April. Indre Sabaliunaite from the team shared the first results of their action and talked about the plans for next months - and it seems that just picking it up is not good enough for them. Read More

LITHUANIA - THIS YEAR IS THE FOURTH

Lithuanian team is preparing for the cleanup in April. Although it will be the fourth time for Lithuania, it's first time for most of the people in the team. We talked with incurable cleaner Vytautas Krasnickas to know what is different this time and from where do they find enough trash to keep all the cleaners happy. Read More

500 CLEANUPS COMING UP IN RUSSIA

The NGO Musora.Bolshe.Net in Russia joined Let's do it! movement last year. The first cleanup was organized in September 2010 in St. Petersburg and Leningrad region. This year, the plans and ambitions have grown much bigger - the team aims to initiate 500 cleanups in different locations in Russia! Read More

HAI MOLDOVA! IS UNITING THE COUNTRY

Last year few girls from Moldavia took part in the amazingly successful cleanup in Slovenia. Right there and then, they decided to start the initiative at their home country. Now the whole Moldova has decided to join them - Hai Moldova! cleanup day is happening in just few weeks - 16th of April. One of the team members, Daniela Cibotari, shares their story. Read More

THIS PROJECT IS TOTALLY CRAZY!

By Nara Petrovic
Let’s do it! movement is the simplest movement in the world to describe. Its mission statement and the entire “(trans-)political” program can be summed in one sentence: “Let’s clean up the waste from all illegal dumpsites in the world, together and right now!” Many instinctively object this is a labour of Sisyphus—it is obvious the increasing population will keep producing more and more waste and not less and less. Thus the waste will not cease to be in one day, in one year - or will it?  Read More

]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37302 <![CDATA[Ajakirjanike liidu pressiklubis Alar Tamming 29.03]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]>  
Alar Tamming on AS Tavid nõukogu esimees, psühholoogiamagister.
Ta huvitub majanduses toimuvatest peidetud protsessidest. Tänu 20 aastasele võimalusele näha finantssüsteemi sõltumatuna seestpoolt on tal selle kohta tavamõtlemisest erinevad seisukohad, mis põhinevad majanduses toimuvatel tsüklite teoorial ja kaose teoorial. Tema hinnangul alahinnatakse praegu nii kriisi pikkust kui sügavust ja seda  "tänu" psühholoogilistele kaitsemehhanismidele, mis küll tekitavad inimeses hea enesetunde aga on kaugel tegelikust reaalsusest.
Avatud mikrofon.

Palun registreeruda: eal@eal.ee


Ebba Rääts
EALi peasekretär
http://www.eal.ee/]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37301 <![CDATA[Programm Euroopa Noored toetas noorteprojekte üle 423 000 euroga]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]>

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati kaheksat projekti. Näiteks loovad Vihasoo noortekeskuse noored oma projekti ”Märk tulevikku” raames säästlikkusele üles kutsuvaid märke, mida levitatakse laagrites, koolides ja avalikes asutustes. Noortegrupp KesKonnad viib üle Eesti toimuvatel avalikel üritustel läbi töötubasid tõstmaks teadlikkust maailmahariduse ja keskkonnasäästlikkuse teemadel.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati Jõgeva ja Karlstadti noorte projekti, kus õpitakse simulatsioonimängu käigus esindus- ja osalusdemokraatia põhimõtteid. Projekti raames valmib ka video sellest, kuidas noori kohalikesse otsustusprotsessidesse kaasata.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 15 vabatahtlikku Albaaniast, Itaaliast, Leedust, Portugalist, Sloveeniast, Belgiast, Gruusiast, Hispaaniast, Saksamaalt, Ungarist ja Horvaatiast. Peamiselt asuvad noored tegutsema noorteorganisatsioonides, lasteaedades ning sotsiaal- ja noortekeskustes. Kolm Eesti noort lähevad vabatahtlikuks Islandile, Itaaliasse ja Venemaale.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu kuus koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Näiteks tuleb Makedoonia noorsootöötaja juunis Eesti Noorte Reumaliitu tööpraktikale, et tutvuda võimalustega reumat põdevate noorte kaasamiseks projektidesse ja arendada koostöösuhteid. Mais toimuva Belgia, Hispaania, Itaalia, Läti, Ungari, Saksamaa, Horvaatia, Austria, Eesti ja Suurbritannia erivajadustega noortega tegelevate organisatsioonide partnerlusseminari fookuseks on leida võimalusi Maarja külas elavate noorte saatmiseks Euroopa vabatahtlikku teenistusse.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kolme projekti. MTÜ Tuulekella projekti raames kohtuvad Ida-Harju noored ja otsustajad, et jagada häid praktikaid noorte kaasamisest ning arutada, kuidas noored tulevikus saaksid otsuste tegemisel rohkem kaasa rääkida.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid.

Programmil on kokku 5 taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.


Teate edastas:

Marit Valge
Avalike suhete ja teavitustegevuste koordinaator
SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo
699 6493; 56645598
marit.valge@archimedes.ee
http://euroopa.noored.ee/

]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37300 <![CDATA[Euroopa haridusministrid tähtsustavad kodanikuharidust]]> 2011-03-28 2011-03-28 00:00:00 0000-00-00 00:00:00
Eesti noorsootöö seadus loob alused noorte aktiivseks osaluseks kogukonna elus, seda osaluskogude ja noorteühing ute kaudu. Noorsootöö strateegias on kõiki noorsootöö valdkondi läbiva meetmena esile toodud kodanikukasvatuse suurendamine ning mitmekultuurilisuse väärtustamine. Noorsootöö kaudu toetatakse Eestis ettevõtlikkuspädevuse väljakujunemist, mitteformaalne haridus võimaldab ka tõrjutuse riskis olevate noorte kaasamist. Sotsiaalset dimensiooni toetab Eestis olulisel määral ka noortekeskuste tegevus, mis loob uusi koostöömehhanisme kohaliku kogukonna, sh kooli, noorte, tööandjate jt vahel.

Üldhariduse riiklikes õppekavades tähtsustatakse põhi- ja gümnaasiumihariduse alusväärtustena üldinimlikke väärtusi ja ühiskondlikke väärtusi, tähelepanu keskmes on ettevõtlikkuse ja finantskirjaoskuse arendamine. Viimaseid ei suuda kujundada kool üksinda, vaid üksnes koostöös pere ja finantsasutustega. Viimasel ajal on mitmed Eesti finantsasutused üles näidanud huvi finantskirjaoskuse edendamise vallas, mille tulemusena on valminud või käivitun ud e-õpikud, interneti mängukeskkonnad, õppematerjalide konkursid jne.


Lähem teave:

Madis Lepajõe
517 8562

Asso Ladva
kommunikatsioonibüroo konsultant
735 0153]]>
Mon, 28 Mar 2011 00:00:00 +0300
37286 <![CDATA[Vaatlejate hinnangul jättis Riigikogu valimisel soovida jaoskonnakomisjonide ettevalmistus]]> 2011-03-24 2011-03-24 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 ]]>  
Ka seekordsetel valimistel esines hulgaliselt kehtetuks tunnistatud hääletussedeleid – 4783. Kuigi osaliselt oli tegemist sihilikult rikutud sedelitega, väljendamaks protesti üldise poliitilise õhkkonna ja sobivate kandidaatide puudumise vastu, siis teatud hulga sedelite kehtetuse tingis ka pelgalt valijate eksimus.

Näiteks tekitasid segadust üleriigilised nimekirjad valimisjaoskondades, mis mõnel juhul paiknesid vahetult valimiskabiinide sissepääsude juures, jättes mulje nagu oleks võimalik kõigi loetletud kandidaatide poolt hääletada. Paratamatult tingis teise ringkonna kandidaadi poolt hääletamine sedeli kehtetuse.

Võimalike segaduste ning mitmetimõistetavuste vähendamiseks loodab ühing, et järgmiste valimiste ettevalmistamisel pööratakse veelgi enam tähelepanu valimiskomisjonide liikmete ettevalmistamisele, aga ka üldise valijateadlikkuse tõstmisele.

Vaatamata valimisprotseduuri võrdlemisi sujuvale ning tõrgeteta korraldusele näeb ühing Korruptsioonivaba Eesti ka edaspidist vajadust valimiste vaatlemise järele. „Vaatlemine ei ole pelgalt skeptiliste kodanike pärusmaa, vaid näitab pigem üldisema kondanikukontrolli arengut,“ ütles ühingu tegevjuht Asso Prii. „Inimesed võiksid enda ümber toimuva suhtes pidevalt silmi lahti hoida, olgu see siis riigihange koduvallas või huvide konflikt töö juures,“ lisas ta.  

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindusorganisatsioon Eestis. Ühingu olulisteks toetajateks on Avatud Eesti Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
 
Lisainfo:

Asso Prii
Ühing Korruptsioonivaba Eesti/Transparency International
Tegevjuht
tel 6 116 020
GSM 55 646 371
www.transparency.ee
]]>
Thu, 24 Mar 2011 00:00:00 +0200
37285 <![CDATA[Noorteühenduste liit: noorte mõõde koalitsioonileppes on suurenenud]]> 2011-03-24 2011-03-24 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 "ENL on aastaid seisnud karjääriõppe ja -nõustamise jõudmise eest kõikidesse koolidesse ja kõikide noorteni. Meil on hea meel, et tulevane valitsusliit on võtnud noortele osutatavate karjääriteenuste kättesaadavuse parandamise üheks oma prioriteediks. Selle lubaduse realiseerimise tulemusel teevad nii mõnedki noored loodetavasti oma elukutsevalikuid teadlikumalt kui seni ning seeläbi säästab riik raha õppurite arvelt, kes eriala vahetavad ning ka inimesed ise on õnnelikumad, kuna õpivad ja töötavad erialal, mis on neile meelepärane," ütles ENLi juhatuse esimehe kohusetäitja Pille-Riin Raudsepp. 

Valitsusliidu programmis kajastub ka lubadus algatada arutelu valimisea langetamiseks 16. eluaastani. "Arutelu ühiskonnas valimisea võimaliku langetamise üle on tegelikult toimunud juba mõnda aega, ka poliitikute seas, seega on nüüd pigem aeg küps kiireloomuliseks põhiseaduse muutmiseks, et 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel saaksid 16-17aastased noored juba hääletada. Lisaks koalitsioonierakondadele toetab valimisea langetamist ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mistõttu vajalikud hääled põhiseaduse muutmiseks on tegelikult koos," lisas Raudsepp. Valimiseal langetamist 16. eluaastale on toetanud ka seekord Riigikokku mitte pääsenud Erakond Eestimaa Rohelised.

ENL avaldab heameelt programmis sisalduvate punktide üle, mis suurendavad hariduse kättesaadavust noortele, seavad prioriteetseks noorsootööprojektide rahastamise, pööravad suurt tähelepanu noorte tervise- ja riskikäitumisele ning sportimisvõimaluste avardamisele ning lubavad kehtestada noorte huvihariduse toetamiseks ringiraha süsteemi.

"Ootame valitsusliidult ka nelja-aastase noortepoliitika ning noorte tööpuuduse vähendamise tegevuskavade koostamist. Peame väga oluliseks, et valitsus kaardistaks ära kõik noortele suunatud tegevused, mida järgneva nelja aasta jooksul plaanitakse teha. Väga oluline on ka noorte tööpuuduse vähendamiseks eraldi tegevuskava koostamine," sõnas Raudsepp.

ENLi hinnangul on ebapiisavalt või üldse mitte valitsusliidu programmis tähelepanu pööratud noorte kaasamisele ning õigusaktide mõjude analüüsimisele noorte seisukohast, noorte tööpuuduse jõulisele vähendamisele maksupoliitiliste meetmetega, vabatahtliku tegevuse toetamisele ning noorteühenduste rahastamisele.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 55 Eestis tegutsevat noorteühendust ja noorte osaluskogu. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Lisainfo:
Martti Martinson
Eesti Noorteühenduste Liit
Noortepoliitika spetsialist
Tel: +372 56 151 626
e-post: martti@enl.ee

Teate edastas:
Meelika Jürisaar
Eesti Noorteühenduste Liit
Avalike suhete spetsialist
Tel: +372 50 41 258
e-post: meelika@enl.ee ]]>
Thu, 24 Mar 2011 00:00:00 +0200
37278 <![CDATA[Mitu vabaühenduste manifesti punkti valitsusleppes]]> 2011-03-23 2011-03-23 00:00:00 0000-00-00 00:00:00 vabaühenduste manifestist jõudsid valitsusleppesse veidi hillitsetud kujul nii registriandmete, tulumaksusoodustuste kui ka kaasamise teema. Lisaks palju valdkondlikke vabaühendusi puudutavat. Võib öelda, et konkreetsemalt ei mainita üldse kodanikuharidust ning vabaühenduste rahastamise korrastamist, aga neis saab tugineda kodanikuühiskonna arengukavale.
]]>
programmi tekstist.pdf:

MAKSUNDUS

2. Lihtsa ja ühetaolise maksukeskkonna säilitamine:
c. /.../ Langetame 1. jaanuarist 2012 tulumaksusoodustuse ülempiiri 1920 euroni; (puudutab ka annetuste maksuvabastust eraisikutele, EMSLi märkus)

TÖÖTURG

5. Investeeringuid ning rahvusvahelist äri ligitõmbava sotsiaalse keskkonna arendamine:
c. edendame Eesti ühiskonna üldist avatust ja sallivust;

HARITUD EESTI

3. Õpetajakutse väärtustamine, et õpetajateks saaksid parimad:
c. pakume õpetajakutse valikut aktiivselt juba alates gümnaasiumist, lähtudes „Noored kooli!" ja teiste sarnaste projektide kogemusest.

AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA. SOTSIAALNE TURVALISUS

4. Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine:
a. hindame kodanikuühiskonna väärtust ja peame vajalikuks puuetega inimeste esindusorganisatsioonide suuremat kaasamist riiklikku otsustusprotsessi;
d. seame eesmärgiks ratifitseerida ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon.

E-RIIGIST I-RIIGIKS

2. Riigi ühtne, lihtne ja sõbralik kodanike poole pööratud nägu internetis ja e-teenustes:
a. muudame e-teenused mugavateks ja inimsõbralikeks i-teenusteks, kujundades eesti.ee  kodanikele käepäraseks ja ligitõmbavaks võrgu kaudu pakutavate avalike teenuste väravaks, võimaldamaks  arukat ja otstarbekohast dialoogi riigi ja kodanike vahel;

4. Turvalisem, säästlikum, mugavam, kiirem, läbipaistvam ja piirkonniti kättesaadavam avalik teenus:
a. teabeedastuse uute tehnoloogiate abil saame reformida avaliku halduse ja muuta riik kodanike ja ettevõtjate jaoks veelgi tõhusamaks;

7. eDemokraatia arendamine kaasamise ja läbipaistvuse suurendamiseks:
a. e-kodanik on  e-ametniku ja e-poliitiku kiireks ja tegusaks partneriks;

8. Riigi e-varade andmine kodanike ja ettevõtete teenistusse:
a. teeme riigi ruumiandmed töödeldaval kujul avalikuks - see annab kodanikele ja ettevõtetele võimaluse ise luua riigi andmete põhjal otstarbekaid teenuseid;
b. liidestame riiklikud põhiregistrid (maakataster ja kinnistusraamat) ja muudame nende põhiandmed 24/7 veebis kättesaadavaks;
c. läbipaistvuse ja kaasatuse suurendamiseks ning erasektori ergutamiseks uute rakenduste loomisele muudame avalikud ehk riigi ja kohalike omavalitsuste andmed masinloetavaks (machine-readable public data);
d. seame sihiks, et era- ja avaliku sektori koostöös loodud andmekogud oleksid ettevõtetele ja eraisikutele arendamiseks kättesaadavad.

TURVALINE EESTI

3. Kodanikuühiskonna ja riigi koostöö süvendamine turvalisuse tagamisel:
a. arendame riigi ja kogukondade omavahelist vabatahtlikku head koostööd;
b. edendame naabrivalvet;
e. toetame vabatahtlike päästjate tegevust.

7. Võitlus vägivallaga lähisuhetes ja koolis:
a. jätkame võitlust lähisuhete vägivalla, sealhulgas koolivägivalla vähendamiseks ja tõkestamiseks;
b. eelarvevõimaluste piires suurendame turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade rahastamist.

LÕIMUMINE

2. Eri ühiskonnarühmade omavahelise suhtluse tihendamine:
a. väärtustame ja toetame algatusi, mis viivad ühiste eesmärkide saavutamiseks kokku eri rahvusrühmadest pärinejaid. Majanduslike võimaluste tekkel tugevdame Sihtasutuse Meie Inimesed ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali võimalusi sellesuunaliste projektide toetamiseks;
b. jätkame mitmekeelset teabepakkumist, sealhulgas rahvusringhäälingus ja sotsiaalmeedias.

ILUS JA PUHAS EESTI

3. Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemehelik majandamine:
d. uute kaevanduste avamine toimub kokkuleppel kohaliku kogukonnaga.

MAAELU EDENDAMINE

Valitsusliidu maaelu-, põllumajandus- ja regionaalpoliitika eesmärk on maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv maal. Selleks teeb Valitsusliit panuse taristu arendamisele, ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja nõustamisele. Valitsusliit peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste, kodukandi- ja külaliikumisega, seltside, koguduste ning ettevõtjatega.

3. Ühistegevuse ja koostöö edendamine:
a. toetame oma kodukanti arendavaid, loovaid ja tegusaid liidriomadustega inimesi ning peame oluliseks selgitada ühistegevuse eeliseid;
b. toetame senisest enam majanduslikku ühistegevust nii tootmise, töötlemise kui turustamise valdkonnas;
c. toetame jätkuvalt külaliikumise ja talu kui traditsioonilise tootmisüksuse arendamist ning külavanemate institutsiooni tugevdamist vallavolikogu ja vallavalitsuse koostööpartnerina. Soosime omavalitsuste, kodukandi-, külaliikumise ja kohaliku omaalgatuse (Leader) programmi osaliste, mittetulundusühingute, koguduste ja ettevõtjate koostööd.

VÄLISPOLIITIKA

7. Inimõiguste ja heade valitsemistavade rahvusvaheline edendamine:
a. Eesti näeb arengukoostöösse ja humanitaarabisse panustamises olulist välis- ja julgeolekupoliitika vahendit ning annab oma võimetele vastava panuse maailma vaesuse vähendamisse ning demokraatia, õigusriigi ja heade valitsemistavade põhimõtete kinnistamisse arengukoostöö sihtriikides;

KODANIKE RIIK

Valitsusliidu eesmärk on riigikorraldus, mis toetab Eesti kodanike loomulikku soovi elada vaba ja täisväärtuslikku elu. Me soovime, et Eesti riik kasutaks igat maksumaksja poolt makstud senti säästlikult, eesmärgiga pakkuda selle eest parimat võimalikku avalikku taristut ja teenust võimalikult paljudele. Me soovime, et Eesti oleks tugeva kogukondliku võrgustiku ja identiteediga, loogiliselt, lihtsalt ja mõistuspäraselt korraldatud ning tõhusalt toimiv demokraatlik riik.

Nende sihtide saavutamiseks peab Eesti riigi- ja kohalik haldus järgnevatel kümnenditel arvestama jätkuva linnastumise ja elanikkonna vananemisega. Kohaliku halduse kaasajastamine peab toimuma järk-järgult, paindlikke lahendusi võimaldades ning kogukondlikke võrgustikke ja identiteete lõhkumata. Valitsusliit on veendunud, et tugev kogukondlik identiteet on parim demokraatia tagatis.

PÕHISEADUS JA DEMOKRAATIA

Valitsusliit peab riigi arengus oluliseks eelkõige kodanikuühiskonna tugevnemist. Eesti riik peab tugevnema mitte uute ametiasutuste loomise ja täiendavate ametnike teenistusse võtmise teel, vaid kaasates kodanikuühendusi riigivalitsemisse ja võttes laiemalt kasutusele uusi tehnoloogiaid. Valitsusliit soovib, et vabad kodanikud osaleksid oma ühenduste kaudu tegusalt nii ühiskondlike  otsuste langetamise protsessis kui ka ühiskonnaelu korraldamises. Selleks peame oluliseks ellu viia poliitikat, mis on suunatud järgmistele eesmärkidele:

3. Kodanikeühenduste laiem ja lihtsam kaasamine:
a. teeme kodanike ja vabaühenduste paremaks kaasamiseks ühe portaali kaudu kättesaadavaks informatsiooni kõigi riigi tasandil toimuvate strateegiate ja arengukavade ning õigusaktide eelnõude kohta, näidates ära protsessi etapid, ajakava ning avalikkuse võimalused otsuse kujundamises osaleda;
b. rakendame Eesti Kodanikuühiskonna arengukava (EKAK) ja „Kaasamise hea tava" põhimõtteid. Anname äriregistris vabaühenduste kohta olevad andmed vabalt kasutusse, et oleks lihtne leida organisatsioone, kes vajavad vabatahtlikke, kellele annetada ja keda kaasata.

4. Kodanikühendustele kindel rahastamine:
a. muudame riigi kogutavad andmed vabaühenduste kohta - aastaaruanded ja põhikirjad kättesaadavaks ning eristame registris vabaühendused ja avaliku võimu asutatud ja kontrollitavad mittetulundusühendused;
b. analüüsime valitsuse kinnitatava tulumaksusoodustusega mittetulundusühenduste nimekirja pääsemise tingimusi;
c. toetame jätkuvalt kodanikühiskonna organisatsioone ja algatusi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK), kohaliku omaalgatuse programmi, hasartmängumaksu nõukogu ja muude rahastamiskanalite kaudu. Jätkame KÜSKi riigieelarvelist toetamist.

5. Noortele rohkem õigusi: algatame ühiskonnas debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega. Algatame arutelu valimisea 16. aastani viimise üle.

6. Jätkuv koostöö kirikute ja kogudustega: teeme igakülgset koostööd kirikute ja kogudustega, eeskätt traditsiooniliste konfessioonidega Eestis. Näeme kirikut ja kogudusi aktiivsete partneritena teenuste osutamises Eesti elanikele.

RIIGIHALDUS

Riigihalduse tänapäevastamisel peab Valitsusliit oluliseks järgmiste struktuursete reformide ja poliitikate elluviimist:

7. Riigiga suhtlemine kiiremaks ja mugavamaks: muudame lihtsamaks inimeste ja ühingute suhtlemist riigiga, seda eelkõige e-riiki ja e-teenuseid arendades. Sõltumata elukohast peab riik ja omavalitsus olema igaühele käeulatuses.

10. Omavalitsuste, kodanikeühenduste ja erasektori suurem kaasamine riigivalitsemisse: anname kodanikeühendustele ja erasektorile võimaluse täita senisest suuremat rolli sotsiaalhoolekandes, kultuuri-, spordi-, keskkonnakaitse, tervishoiu- ja turvalisuse vallas, hariduses ning teistes valdkondades. Seal kus võimalik, anname riiklikke ülesandeid omavalitsustele, kodanikeühendustele ja eraettevõtetele üle anda halduslepingute alusel.

KOHALIK HALDUS

13. Aitame arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud omavalitsejad ja vabasektor.
]]>
Wed, 23 Mar 2011 00:00:00 +0200