EMSL kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Tänavune esimene kandideerimisvoor on läbi ning märtsist alustasime tööd kaheksa organisatsiooniga: Ühing Korruptsioonivaba Eesti, Mondo, Varjupaikade MTÜ, Eesti Vabaharidusliit, Tartu Erahariduse Edendamise Selts, Inimõiguste Keskus, Perede ja Laste Nõuandekeskus ning Eesti Ökokogukondade Ühendus.
Uus võimalus kandideerida kestab 16. maini (kaasa arvatud). Järgmine võimalus tuleb 2013. aasta alguses.
Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.
2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.
Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötame selle aja jooksul 30 organisatsiooniga. Tänavu valime programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veavad programmi ja hakkavad ühendustega töötama Minni Riar ja Kristina Mänd.
Mida programmis osalejatega tehakse?
Meie töö arenguprogrammis osaleva vabaühendusega näeb välja umbes selline (“umbes” sellepärast, et kõik järgnevad tegevused ei pruugi kõigi osalejate puhul vajalikud olla ning täpse plaani lepime iga osalejaga kokku lähtudes tema olukorrast):
-
Intervjueerides organisatsiooni võtmeisikuid (juhtorgani liikmed, tegevjuht, võib-olla ka teised töötajad, vabatahtlikud, liikmed vms) ning töötades alusdokumentidega (strateegia, tegevuskava, tegevusaruanded jms), kaardistame ühenduse olukorra ja vajadused, mille lahendamisega oleks organisatsioonil võimalik märgatav arenguhüpe saavutada.
-
Koos osaleva ühendusega seame vajadused tähtsuse järjekorda ning koostame tegevuskava nende vajadustega töötamiseks. Senised kogemused näitavad, et vajaduste hulgas on tavaliselt selliseid, mille lahendamisega ühendus ise oma olemasolevate vahenditega hakkama saab, aga ka selliseid, milleks on vaja esmalt raha või inimesi leida (näiteks projekt kirjutada), ja selliseid, mis saavad tehtud meie programmi raames leitava vabatahtliku partneri või partnerite abil.
-
Kus vaja, seal aitame ühendusele leida vabatahtliku partneri, sõltuvalt vajadusest kas äri- või avalikust sektorist või teisest vabaühendusest. Sõltuvalt organisatsiooni suutlikkusest saab ta tavaliselt programmi jooksul 1-2 partnerit, kuigi võib ka selguda, et partnerit polegi vaja või siis pole ühendus partneriga töötamiseks veel valmis. Üldjuhul palume vabatahtlikul partneril ühendusega töötada 10 tundi (seda näiteks mõne kuu jooksul), kuigi ühendus ja partner võivad omavahel ka teistsugustes tingimustes kokku leppida.
-
Vajaduste kohta, mis paljudel ühendustel kattuvad, korraldame programmi raames ka ühiseid seminare-koolitusi. Näiteks 2008-10 olid sellised seminarid strateegilise plaanimise, finantsjuhtimise, liikmetegevuste, kommunikatsiooni, ajaplaanimise, personalijuhtimise, ajaplaanimise jms teemadel.
-
Pärast tegevuskava kokkuleppimist ning partneri leidmist jätkab EMSL osaleva organisatsiooniga aeg-ajalt suhtlemist, vaadates koos üle, kuidas kava täitmine ja koostöö partneriga edeneb, andes vajadusel nõu ja aidates tekkinud muresid lahendada. 2012. aasta lõpul viime läbi vahehindamise ning projekti lõpus lõpphindamise, vaadates, milline areng on osalevas ühenduses toimunud.
Täpsem ajakava lepitakse osaleva organisatsiooniga kokku, arvestades tema võimaluste ja vajadustega. Hindamise, arenguvajaduste kaardistamise ja tegevuskava kokkuleppimise etapp toimub esimese mõne kuu jooksul, kokku kestab programm 2014. aasta lõpuni. Organisatsioon peab olema valmis programmi jooksul ise endaga tööd tegema ja kokku lepitud arendustegevusi ellu viima: EMSL ja partner(id) aitavad, kuidas oskavad, kuid ei tee midagi ühenduse eest ära.
Kes saavad programmi kandideerida?
Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:
-
on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
-
tegutseb avalikes huvides, st. tema tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
-
organisatsiooni põhitegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
-
organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
-
organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus või nõukogu), kes teda selles toetab
Ühtlasi soovitame kandideerimise üle mõtiskledes lugeda hea kolleegi Jaan Apsi artiklit "Kolm viga mentorprogrammide korraldamisel" (http://www.storiesforimpact.com/kolm-viga-mentorprogrammide-korraldamisel/). Me mõtleme samamoodi, kas see sobib sulle?
Kuidas programmi pääseda?
2012. aastal teeme kaks kandideerimisvooru. Märtsis valisime programmi kaheksa vabaühendust, uuesti on võimalus kandideerida maikuus ning pärast seda 2013. aasta algul. Osaleda soovija peaks hiljemalt 16. mail 2012 saatma e-posti aadressil kristina@ngo.ee lühikesed vastused järgmistele küsimustele:
-
Mida teeb teie organisatsioon tõeliselt hästi? Millega ise rahul olete?
-
Mis teeb teid murelikuks? Mida te ei tee hästi ja kus ise tunnete, et vajate parandamist?
-
Millele eelnev arvamus tugineb – kas olete varem läbi teinud enesehindamise, SWOTi või strateegia koostamise protsessi? Mis tulemused sel olid? Kas tulemustega tegeleti? Kaugele jõudsite?
-
Mida te sooviksite, et teie organisatsiooniga juhtuks? Millised ohud võivad soovitu saavutamist takistada?
Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.
Kuidas me erineme teistest mentorprogrammidest?
Oleme programmi ette valmistades lähtunud nii oma kogemustest (vaata 2008-10 VÜFi toel toimunud arenguprogrammi tulemusi siit) kui ka tähelepanekutest teistest mentorprogrammidest. Meie eripäraks on:
-
Valime osalejaid hoolikalt - püüame enne organisatsiooni programmi võtmist saavutada kindluse, et nad ise on oma eesmärkidele pühendunud, valmis arenguhüppe nimel töötama ning et me oleme suutelised neid seejuures aitama.
-
Läheneme osalevatele vabaühendustele tervikulikult - alustuseks hindame organisatsiooni olukorda ja kaardistame vajadused, mitte ei torma lahendama üht-kaht ühenduse juhile hetkel enim muret tegevat küsimust, mis asju lähemalt uurides ei pruugi osutuda kõige olulisemateks probleemideks.
-
Seame koos osaleva organisatsiooniga selged eesmärgid, millise olukorrani jõuda soovime, koostame selleks konkreetse tegevuskava ning ka kontrollime, et osaleja kokkulepitud asju teeks.
-
Partneri (mentori) leidmine on meie programmis üks vahend mitmetest, mitte eesmärk omaette. Võib selguda, et osaleja arenguvajaduste lahendamiseks polegi vaja partnerit, vaid midagi muud. Ehku peale me kedagi kokku ei vii, tahame olla eelnevalt veendunud, et mõlemad pooled on koostööks valmis ja selle potentsiaali suudetakse kasutada.
-
Otsime partneri(d) spetsiaalse(te) arenguvajadus(t)e lahendamiseks, mitte ei eelda, et üks inimene peaks suutma võrdselt hästi kõigis küsimustes nõu anda ja abiks olla. Partneri järele hakkame vaatama alles siis, kui osaleva ühenduse olukord ja vajadused on kaardistatud. Sõltuvalt osaleja vajadustest võib partner tulla äri- või avalikust sektorist või hoopis mõnest teisest vabaühendusest. Lisaks partneri professionaalsetele oskustele püüame valikul silmas pidada ka töö- ja suhtlemisstiilide klappimist.
-
Töötame organisatsiooniga pikalt ja põhjalikult, et jõuda muutuste ja nende kinnistumiseni. Kõige intensiivsem on töö programmi alguses, kui osaleja vajadusi kaardistatakse, kuid kokkulepitud kava täitmist ja ühenduse arengut jääme jälgima ja vajadusel aitama kolmeks aastaks.
