Heast valimistavast

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) visiooniks on läbimõeldud ja aktiivsel osalusel põhinev kodanikuühiskond, kus inimestel on soov, võimalused ja oskused positiivseid muutusi ellu viia. Sellise ühiskonna loomise üheks eelduseks on ka valimised, mille käigus ausalt ja  avatult arutatakse riigi ees seisvate erinevate valikute ja võimaluste ning mille tulemusena rahvas valib oma esindajad neid valikuid ellu viima.

Esindusdemokraatia kindlustamiseks on oluline suurendada sisulist teavitamistööd ja kasutada kõiki vahendeid, mis suurendaksid valijate teadlikkust valimisplatvormidest, Riigikogu liikmete, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja Euroopa parlamendi liikmete õigustest, kohustustest ja võimalustest. Valija oskus eristada erinevate esinduskogude rolle suurendaks sisulise  ja asjakohase valimiskampaania osakaalu, kergendaks valiku tegemist ning tõstaks seeläbi valimisaktiivsust.

Vaid sedakaudu saab kaasa aidata esindusorganite representatiivsuse tõusule. Piiranguteta valimisreklaam ei toeta valimiskampaania käigus sisulist ja avatud arutelu valikute ja võimaluste üle ja sellest kumab läbi poliitiliste jõudude soovimatus valijatega dialoogi astuda.

Eeltoodut silmas pidades pöördus EMSLi nõukogu möödunud aasta lõpus Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole ettepanekuga valimisreklaami õiguslikuks reguleerimiseks.

EMSL nõukogu arvates aitaks valimisreklaami reguleerimine:

1)  vähendada valimiskampaaniate kulusid ja seeläbi suurendada erakondade rahastamise läbipaistvust;

2)  vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel, tagades selliselt paremini kandidaatide võrdsuse;

3)  suurendada valimiskampaania läbiviimisel sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu.

Kahjuks on eelnõu 338 SE menetlemine Riigikogus soikunud ja käesoleva aasta valimisteks valimisreklaami seadusandlikult ei ole võimalik piirata.

Taolises olukorras on üheks võimaluseks õiguslike piirangute asemel erakondadel kokku leppida valimiskampaania läbiviimise heas tavas. Eneseregulatsioon ja vabatahtlikult võetud kohustuste täitmine on kodanikuühiskonnale iseloomulik. Hea valimistava kokkuleppimises pole iseenesest midagi uut. Eelmiste valimiste eel allkirjastasid Isamaaliit, Res Publica, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Reformierakond e-Riigi Akadeemia eestvedamisel e-valimiste hea tava.

Minimaalselt võiks „Hea valimistava“ sisaldada erakondade kokkulepet valimiskulutuste ülempiiris, lubadust mitte kasutada avalikke vahendeid erakonna huvides ning „peibutuspartidest“ ja halvustavast reklaamist loobumist.

Valimiskulutuste ülempiir

Vaatamata asjaolule, et majanduslanguse olukorras valimiskulutused loodetavasti langevad, paistab ülempiiri seadmine olema möödapääsmatu. Vastasel juhul võib jätkuda ebaselge päritoluga raha juurdevool erakonna kassasse ja riigieelarvest rahastatavate erakondade poolt maksumaksja raha ülemäärane kulutamine reklaamile. Valimiskulutuste ülempiiri määramisel võiks arvesse võtta majandusolukorda ja valijate tüdimust poliitreklaamist.

Avalike vahendite kasutamine erakonna huvides

Erakonna valimisvankri ette ei tohiks rakendada maksumaksjat. Hea valimistava võiks sisaldada erakondade vahelist kokkulepet, et avalikke vahendeid, sealhulgas maksumaksja taskust ülalpeetavaid ametnikke ja rahastatavaid meediakanaleid ei kasutataks erakonna huvides.

Valijate petmine

Kahjuks on Eestis tavaliseks muutunud valijate petmine „peibutuspartide“ abil. EMSL nõustub president Toomas Hendrik Ilvese hinnanguga Euroopa Parlamendi valimiste väljakuulutamisel: „Need, kes kandideerivad vaid häälte püüdmiseks, petavad rahvast“.  Erakonnad võiks kokku leppida, et valimiskampaanias „peibutusparte“ ei kasutata.

Halvustav reklaam

Valimispropaganda lahutamatuks osaks on muutunud konkurentide halvustamine ja vaenlaste otsimine. Hea valimistava võiks ette näha, et valimiskampaanias keskendutakse sisulistele küsimustele, mitte aga konkurentide halvustamisele.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu loodab, et Riigikogus esindatud erakonnad, tundes vastutust Eesti esindusdemokraatia kindlustamise pärast, suudavad kokku leppida ausate valimiste  läbiviimises. See oleks üks võimalustest tõsta mitte ainult erakondade vaid ka valitavate esinduskogude mainet.

EMSLi nõukogu palub  hiljemalt 24. märtsiks  teatada, kas teie erakond on valmis kokku leppima valimiskulutuste ülempiiris, avalike vahendite mittekasutamises erakonna huvides, peibutuspartidest ja halvustavast reklaamist loobumises.

EMSLi nõukogu nimel

Maarja Mändmaa
nõukogu esimees