| |
| Kontakt |
|
 |
| Liitu infolistiga |
|
 |
| Kalender |
| E |
T |
K |
N |
R |
L |
P |
|
28
|
29
|
30
|
1
|
2
|
3
|
4
|
|
5
|
6
|
7
|
8
|
9
|
10
|
11
|
|
12
|
13
|
14
|
15
|
16
|
17
|
18
|
|
19
|
20
|
21
|
22
|
23
|
24
|
25
|
|
26
|
27
|
28
|
29
|
30
|
31
|
1
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
| Soovitusi manifesti kohaliku osa koostajatele |
 |
 |
|
Koostatud 2007. aasta Riigikogu valimiste-eelse vabaühenduste manifesti kogemuste ning seekordsetel kohtumistel kõlanud mõtete ja küsimuste põhjal. Kindlasti täieneb ka.
Ettevalmistused
- Püüa kaasata võimalikult palju kohalikke vabaühendusi ja teha manifesti koostamine hästi avatuks. Kõik kindlasti ei taha, ei jõua või ei saa kaasa rääkida, aga anna võimalus kõigile. Esiteks saad sel moel rohkem ideid ja tagasisidet, teiseks kaitsed end võimalike süüdistuste eest, et manifesti pähe on esitatud mõne organisatsiooni või inimese soovid. Kui aga kaasamõtlejaid üldse ei leidu, siis pole midagi teha: ilmselt pole siis aeg teie linnas-vallas selleks veel küps. Äkki järgmine kord on.
- Sõltuvalt kohast võib olla mõistlik teha manifest mitme valla või kogu maakonna peale ühiselt. Selle eeliseks võib olla laiem kõlapind, puuduseks see, et äkki jääb ta sel moel liiga üldiseks ja kasutuks.
- Kui tööle hakkate, teavitage sellest ka valimistel osalevaid nimekirju ja kohalikku meediat, et nad teaksid manifesti oodata. Pole paha mõte küsida ka neilt, mida nad manifestist ootaksid.
- On igati hea, kui aktivistid ka ise volikogusse kandideerivad, ent
sõltuvalt kohalikest oludest on ilmselt parem, kui manifesti
eestvedajad ja peamised kõneisikud ei oleks ise kandidaadid, vältimaks
kahtlusi, kas tegu on nende isikliku kampaania või ühenduste huvide
esindamisega. Kui ühenduste inimesed ise volikokku kandideerivad,
polegi ilmselt manifesti vaja, sest vajalikud ettepanekud jõuavad siis
volikokku nagunii.
Ettepanekute sõnastamine
- Arutelu võiks alata sellest, et ühendused, kellel on olnud kontakte KOV-ga, mõtlevad läbi, mis on koostöös olnud hästi, mis jätnud soovida ja kuidas olukord olla võiks. Siit saab edasi vaadata, millised probleemid on konkreetsete organisatsioonide ja isikute omad ning millised on jagatud.
- Vaadake läbi ka oma vallas või linnas 1. mai mõttetalgutel räägitu (www.minueesti.ee Ideepangast) - kindlasti on ka seal niisuguseid asju, mille elluviimine sõltub vabaühenduste ja omavalitsuse koostööst ja mis võiks manifesti minna. Teistes mõttekodades räägituga tutvumine võib ka häid ideid anda.
- Manifesti peaksid kirja minema vabaühenduste jagatud, ühised huvid – mitte et MTÜ-le X oleks vaja niisugust asja ja MTÜ-le Y naasugust, või et see tänav tuleks asfalteerida ja see park valgustada vms (see ei ole konkureeriv valimisprogramm). Mõelge läbi, mis on need asjad, millest ühendused tervikuna võidaksid: tegevuskeskkond, selgemad ja soodsamad reeglid jms.
- Jälgige, et ettepanekud oleks sellised, mille lahendamine sõltub KOVist või KOVi ja ühenduste koostööst. Näiteks kui muret teevad ranged raamatupidamisnõuded, siis neid ei kehtesta KOV, vaid seadus, ning linna- või vallavalitsus ei saa neid muuta.
- Manifest on kahtlemata tõsiseltvõetavam, kui ettepanekud on realistlikud ja arvestavad kohalike võimalustega, mitte lihtsalt unistuste list. Mõelge ka ise läbi, kuidas mingi ettepanek ellu saaks rakenduda, sest ilmselt küsivad kandidaadid seda teilt ja jääte narri olukorda, kui vastata ei oska.
- Sõnastuses olge konstruktiivne, mitte süüdistav või halav, see mõjub väärikamalt. Eriti hea, kui suudate kõik ettepanekud varustada näidetega: nt. et niisugust asja olete te juba teinud ja kui KOV omalt poolt ka kaasa tuleks, oleks tulemused veel paremad. Või et sarnast asja on kusagil juba rakendatud ja tulemused on olnud nii- ja niisugused (loe näiteks Kodukandi trükist „Ühenduste ja omavalitsuste koostööst“).
- Mõelge sellele, kuidas leida hea tasakaal sõnastuse konkreetsuses. Kui ettepanekud on liiga üldised (nt. „ühendusi tuleb rohkem kaasata“), siis ei pruugi kandidaadid osata nendega midagi peale hakata ja ka sul endal on hiljem raske hinnata, kas saavutasid neid või mitte. Kui koos on suured üldised ja väikesed detailsed asjad, võib aga juhtuda, et ellu viiakse ainult viimased ja põhimõttelised muutused jäävad olemata.
Pärast manifesti valmimist
- Kui manifest koos, tutvustage ja selgitage seda nii kandidaatidele kui ka kohalikule meediale ja avalikkusele. Mõistlik võib olla kohtuda esiteks erakondade/valimisliitudega eraldi, et saaks rahulikumalt rääkida.
- Jälgige, et suhtute võrdselt kõikidesse kandidaatidesse, et keegi ei tunneks, et manifest on suunatud tema vastu või konkurendi poolt.
- Saada oma manifest ka EMSLile – me paneme selle siia kodulehele üles. Samast saad vaadata ka, mida teistes KOVides on tehtud ja ehk leiad häid ideid. Püüame ka jooksvalt anda nõu, kui sul on probleeme või küsimusi, kirjuta urmo@ngo.ee.
- Kui olete manifesti ettepanekuid kandidaatidele tutvustanud, küsige neilt ka nende seisukohad, kuidas nad ettepanekutesse suhtuvad, milliseid lubavad ellu viia. See võiks olla kirjalikult fikseeritud ja avalikuks tehtud. Kui valimiste järel koostatakse koalitsioonilepet vms tegevusplaani, jälgige, et manifesti ettepanekud ka sinna jõuaksid ning hiljem võiks aeg-ajalt teha avalikult vahekokkuvõtteid, et kuidas ettepanekute elluviimisega läheb.
On sul veel küsimusi või mõtteid?
Anna palun teada, kirjutades e-posti aadressil urmo@ngo.ee ja arutame koos (ning ühtlasi saab nii ka siinset soovituste rida täiendada)
|
|
|
 |
|
|