EMSL korraldab soovijatele kaasamissimulatsioone, mis võimaldavad proovida hüpoteetilises situatsioonis erinevaid kaasamis- ja läbirääkimistehnikaid, vaadata, mis tulemusteni need viivad ning õppida sellest sarnaste protsesside läbiviimiseks päriselus. Lisaks on see hea võimalus proovida ennast erinevates kaasamisega seotud rollides, õppida nägema asju partneri vaatenurgast ning ka lihtsalt mängulises situatsioonis oma päriselu-partnereid paremini tundma õppida. 25. novembril toimus kaasamise katselabor Sotsiaalministeeriumi eestvõttel, et luua ühised alused perepoliitika elukvaliteedi arengukava koostamiseks.
Kohtumisel osales kokku 25 inimest, 18 neist perepoliitika ja pereküsimustega seotud ühenduste esindajat, valitsusasutuste esindajat jt. Täpsema osalejate nimekirjaga on võimalik tutvuda siin:  osalejate nimekiri.
Osalejaid kaasates korraldati Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu ja SA Praxise ekspertide juhendamisel kaasamissimulatsioon, mille keskmeks oli vanemahariduse süsteemne arendamine. Tegemist oli hüpoteetilise situatsiooniga, kus Karu külas senipakutud ja populaarset vanemakoolitust ähvardab lõpetamine majandusraskuste tõttu. Osapoolteks olid kohalik omavalitsus, lapsevanemad, kohalik ettevõte ja koolituskeskus, kelle ühiseks ülesandeks oli tulla välja konkreetsete ettepanekutega:
- milline on vanemahariduse teenuste sisu;
- millises mahus on mõistlik vanemahariduse teenust pakkuda;
- milline oleks rahastamissüsteem vanemahariduse elluviimiseks.
Esimese sammuna koostati selle juhtumi kaasamiskava ideaalmaailmas määratledes kaasatavate ring (keda on mõistlik kaasata), kaasamismeetodid (kuidas kaasatavateni jõuda) ning kaasamise ajakava (millal ja milliste etappidena). Kuna töö toimus neljas grupis, siis olid nii lähtekohad kui ka tulemused üsna erinevad. Näiteks lähtus mõni grupp riiklikust tasandist, mõni jäi vaid kohalikule tasandile; mõni keskendus enam infokanalitele, samas kui teised tõid välja erinevaid sihtgruppe. Mis omakorda viis järgmiste meelespeadeni:
Järgmise sammuna katselaboris algasid tõelised läbirääkimised. Kõik osapooled kohtusid omavahel uurides taustu, sõlmides kokkuleppeid, vaieldes, väideldes, kuulates, küsides ... Toimunut pikemalt kirjeldamata toome ära peamised sarnasused ja erinevused kaasamisprotsesside vahel meie simulatsioonis ja päriselus.
Sarnasused:
- Kaasamine on üsna pikk ja põhjalikku süvenemist eeldav protsess.
- Konsulteerimisfaasis toimusid järjest erinevate osapooltega kohtumised, mis tähendas mõneti protsessi kordamist.
- Osapooltel on oma teatud eripärad (erinevad huvid, vajadused, tegutsemisvõimalused, tegevusraamid jne), mida tuleb osapooltel teadvustada. Nii näiteks oleks kasulik ühendustel tundma õppida, kuidas KOVis otsuseid tehakse.
- Osapooltel on teiste suhtes eelarvamused, mida on kasulik endale teadvustada ja nendega läbirääkimistel teadlikult tegelda.
- Emotsioonid löövad lõkkele - kas on võimalik ilma emotsioonideta läbi rääkida? Vt TCI-mudel, mis selgitab emotsioonide osa grupis.
Erinevused:
- Simulatsioonis kohtuti kõigepealt paarikaupa, aga ilmselt oleks mõistlik olnud koguneda alguses kõik ühise laua taga. Õnneks on tegelikus elus võimalik ja mõistlik kaasamise kavas eelnevalt kokku leppida.
- Range reeglistik läbirääkimiste simulatsioonil; tegelikus elus on protsessid palju hajusamad, harva öeldakse, et teil on võimalik maksimaalselt kaks küsimust esitada. Kas teinekord võiks rangemad kaasamisprotseduurid viia tõhusamate tulemusteni?
- Reaalses elus ei anta partneritele tagasisidet teiste partnerite ees. Ometi võiks ehk see olla üks osa kaasamise vahekokkuvõtte tegemisel - analüüsida, kuidas senine kaasamisprotsess on sujunud ja anda ka üksteisele tagasisidet. Kuna astume kõik kaasamisvaldkonnas veel üsna esimesi samme, siis võiks maksimaalselt sellest protsessist õppida ja tagasiside usaldusväärsetelt partneritelt oleks üks lihtsamaid võimalusi.
- Tavaelus on selgem initsiaator, konkreetne vastutaja; keegi, kellel on kas vajadus või huvi kaasamisprotsessi juhatada.
- Simulatsioonis jäi mulje, justkui oleks tohutult valikuid - tavakontekstis ei saa enamasti nii hõlpsalt loobuda.
Kuna sarnast simulatsiooni viidi läbi ka EMSLi 2007. aasta suvekoolis, siis võib huvi korral lugeda ka tollal tehtud järeldusi:  simulatsiooni õppetunnid
Lõpetuseks leiti, et katselaboris tehti üsna edukas samm omavahelise koostöö arendamiseks, et edaspidi juba konkreetsemalt perede elukvaliteedi arengukavasse panustada. Üheks raamistikuks kogu protsessi juures jääb kaasamise hea tava. Iseõppijatel soovitame kindlasti uurida:
Edasised sammud seoses perede elukvaliteediga tehakse detsembris 2008, kui hakkab arengukava koostamine. Selle koostamise ettepanekuga on võimalik tutvuda siit.
Lisainfo:
- Arengukava koostamise kohta: Mari Kalkun, Sotsiaalministeerium, Mari.Kalkun@sm.ee
- Katselabori ning materjalide kohta: Elina Kivinukk, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, elina@ngo.ee
Katselabor toimus Euroopa Sotsiaalfondi Tarkade otsuste fondi strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameetme alt projekti "Mittetulunduslikud esindusorganisatsioonid kui võrdväärsed partnerid riiklike otsuste planeerimisel ja elluviimisel" raames.
|
