10. oktoober 2008

EMSL saatis täna kirja peaministrile ja riigisekretärile, küsides, kas ja millal kavatseb valitsus oma otsusega vastu võtta kaasamise hea tava ning hakata ministeeriumides selle toimimise üle järelvalvet tegema.

Eile kiitis valitsus heaks looduskaitse halduse reformi eelnõude paketi, hoolimata, et selle vastu olid protestinud mitmed keskkonnaorganisatsioonid, kellega pole kavandatavaid muutuseid läbi arutatud.

„See ei ole enam pelgalt ühe valdkonna ühenduste ja ministeeriumi vaheline probleem,“ kirjutab EMSL. „Kui täna suhtume leplikult sellesse, et keskkonnaühendused jäetakse kõrvale looduskaitse küsimuste arutelust, võib homme sama korduda mistahes teises valdkonnas.“

Samal istungil otsustas valitsus näiteks ka luua komisjoni, kes peaks muuhulgas lihtsustama mittetulundusühenduste aruandlust, ent kuhu samuti pole kaasatud ühenduste esindajaid.

Kui koalitsioonileppes lubab valitsus pidada aktiivset dialoogi kodanikuühendustega ning leiab, et Eesti riik peab tugevnema läbi kodanike ja kodanikuühenduste kaasamise riigivalitsemisse, siis sellised näited rikuvad avaliku võimu ja ühenduste koostööd ning õõnestavad inimeste usku avatud riigivalitsemisse ja soovi selles kaasa lüüa, kirjutab EMSL.

2005. aastal kodanikuühenduste ja avaliku võimu vahel kokkulepitud kaasamise hea tava sõnastab põhimõtted, millest tuleks kaasamisel lähtuda, saavutamaks ühiskonnale parimaid otsuseid. Siiani ei ole valitsus head tava oma istungil arutanud ega vastu võtnud.

EMSL küsib peaministrilt ja riigisekretärilt, kas ja millal kavatseb valitsus seda teha ning mida võetakse ette selleks, et ministeeriumid head tava järgiksid. Järgneb kirja täisversioon:

Härra peaminister
Härra riigisekretär

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL), kelle liikmeks on 98 avalikes huvides tegutsevat kodanikuühendust ja kelle võrgustikku kuulub üle 1500 ühenduse erinevatest eluvaldkondadest, tunneb muret kaasamise olukorra pärast Eestis.

Eile kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldamise seadusemuudatuste paketi, kuigi selle vastu protestisid mitmed Eesti olulisemad keskkonnaühendused, kellega pole plaanitavaid muutuseid läbi arutatud. Selline teguviis on selgelt vastuolus avaliku võimu ja kodanikuühenduste vahel juba 2005. aastal kokku lepitud kaasamise hea tavaga (www.valitsus.ee/?id=4997), mida peaminister esitles sama aasta novembris toimunud kodanikuühiskonna konverentsil.

Hea tava näeb muuhulgas ette otsuse alternatiivide ja prognoositavate mõjude läbiarutamist nendega, keda see puudutab, osapoolte soovide, vajaduste ja eripäraga arvestamist, nende kaasamist võimalikult vara ja kogu protsessi vältel, andes selleks kaasatavatele piisavalt aega, tagades nende ligipääsu sisukaks osalemiseks vajalikule infole jne. See on vajalik selleks, et sünniksid ühiskonnale paremad otsused. Praegusel juhul ei ole seda tehtud.

Suheldes igapäevaselt eri valdkondades tegutsevate kodanikuühendustega, võime kinnitada, et pärast valitsuse sellist otsust ei ole enam tegu pelgalt ühe valdkonna ühenduste ja ministeeriumi vahelise probleemiga. Kui täna suhtume normaalselt sellesse, et keskkonnaühendused jäetakse kõrvale looduskaitset puudutava küsimuste arutelust, võib homme olla sama probleem mistahes teises valdkonnas. Samal valitsuse istungil näiteks otsustati luua komisjon muuhulgas MTÜde ja sihtasutuste aruandluse lihtsustamiseks, kuhu pole kaasatud ühtegi kodanikuühenduste esindajat.

Selline tegutsemine rikub avaliku võimu ja kodanikuühenduste koostööd ning vähendab inimeste usku avatud riigivalitsemisesse. Ka ei ole see kooskõlas koalitsioonileppega, kus valitsusliit kinnitab, et loeb kodanikuühendusi oma partneriteks ja peab nendega aktiivset dialoogi, leides, et „Eesti riik peab tugevnema [---] kaasates kodanikke ja kodanikuühendusi riigivalitsemisesse“.

EMSL tunnustab valitsust mitmete positiivsete arengute eest, näiteks osalusveebi www.osale.ee käivitamine ja arendamine, kaasamiskoordinaatorite määramine ministeeriumis ja ametnikele tehtavad koolitused kaasamisest. Suuresti nende sammude tulemusena paranes eelmisel aastal Eesti reiting USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri koostatavas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide mittetulundussektori jätkusuutlikkuse indeksis. Ometi näeme, et neist ei piisa toimivaks dialoogiks ühenduste ja avaliku võimu vahel.

Enam kui aasta on kaasamise hea tava oodanud Riigikantseleis esitamist valitsuse istungile, et see kiidetaks heaks valitsuse otsusega. Me ei arva, et valitsuse otsus suudaks üleöö ühtegi poliitikut või ametnikku heaks kaasajaks muuta, küll aga pakuks selgema aluse hea tava rakendamiseks. Selle pidev edasilükkamine annab meie hinnangul signaali, et valitsus ei pea seda oluliseks küsimuseks.

Seetõttu palume teie vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas ja millal kaasamise hea tava valitsuses heaks kiidetakse?
2. Mida teeb või kavatseb valitsus teha selleks, et ministeeriumid kaasamise head tava järgiksid, täpsemalt:
   a)  ministeeriumide nõustamine ja koolitamine kaasamisoskuste edendamiseks;
   b)  võimaluste loomine ministeeriumidele sisuka dialoogi pidamiseks kodanike ja kodanikeühendustega (see tähendab nii aega kui ka raha selleks, samas juhime tähelepanu, et ametnikel on raske kaasamisega tegeleda, kui selleks puudub poliitiline tahe ministeeriumi juhtkonnas);
   c)  süsteemne järelevalve ja hindamismehhanismid kaasamise hea tava rakendamisele;
   d)  sanktsioonid kaasamise hea tava mittejärgimise korral.

Kodanikuühenduste soov ei ole avaliku võimu tööd takistada, vaid vastupidi, me soovime kasutada oma teadmisi, kogemusi ja kontakte selleks, et tehtavad otsused annaksid ühiskonnale parimaid tulemusi. Ka EMSL on valmis kõigiti valitsust aitama kaasamise hea tava rakendamisel, mis aitaks tugevdada nii meie riiki kui ka kodanikuühiskonda.

Parimate soovidega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmo Kübar
EMSLi juhataja