23. juuli 2008

Peamiste rikkumistena avastati toetusraha küsimist tegevusteks, mida reaalselt ei tehtud, toetuse eest soetatu mittesihipärast kasutamist ja hankereeglite eiramist, kirjutab Eesti Päevalehe Ärileht.

Raha väärkasutamised Eestis moodustavad vaid 1 protsendi kõigist Euroopa Liidus toimepandud ning liikmesriikide poolt Euroopa Komisjoni Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) teavitatud rikkumisest, teatas rahandusministeerium Päevaleht Online’ile.

Möödunud aastal registreeriti Eestis kokku 65 rikkumist ja rikkumise kahtlust, 2006. aastal registreeriti selliseid juhtumeid 26.

Enim toimus eeskirjade eiramist Euroopa Sotsiaalfondi toetuste kasutamisel. Toetustega seotud rikkumiste kogusumma oli möödunud aastal üle 38 miljoni krooni, sellest üle 20 miljoni krooni osas on juhtumitele lahendus leitud.

„Eestis esinenud rikkumisjuhud ei erine palju ülejäänud Euroopa omadest – näiteks hankereeglitest üleastumine on kõikjal levinuim rikkumise liik,” kommenteeris rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli. „Eesti on samas üks väheseid riike, kus kõikide avastatud rikkumiste info on avalikult kättesaadav, kindlasti on see tõhus meede rikkumiste ja pettuste ennetamisel.”

Ülevaadet EL toetuste kasutamisel Eestis toimunud rikkumiste statistikast leiab rahandusministeeriumi kodulehelt http://www.fin.ee/doc.php?78355, rikkumiste lühikirjeldused ja lahendused on kättesaadavad aadressil http://www.fin.ee/?id=10570.

www.arileht.ee/?artikkel=436252