12. juuni 2008

Tulevane Šveitsi vabaühenduste fond ootab kommentaare ja ettepanekuid osalusveebis.

Šveitsi koostööprogrammi ettevalmistused Eestis algasid jaanuaris 2007, kui toimus esimene kohtumine Šveitsi delegatsiooniga. Aasta jooksul töötas rahandusministeerium koos valdkonna poliitika eest vastutavate ministeeriumide ja partneritega välja raamlepingu, mis allkirjastati 20. detsembril 2007 Bernis.

Raamkokkuleppe alusel toetab Šveitsi konföderatsioon Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut 39 920 miljoni Šveitsi frangi ehk umbes 370 miljoni Eesti krooniga perioodil 2007–2012 (fond käivitub eeldatavalt 2009. aastal). Lisaks on raamkokkuleppes paika pandud rahastamise üldised tingimused ning toetuse andmise vormid (projektid, programmid, tehnilise abi fondid ja toetusfondid). Raamkokkuleppe ja selle lisade täistekstid leiab nii eesti- kui ingliskeelsetena veebiaadressil www.fin.ee/shveits.

Ühe osana kogutoetusest on kokkulepitud eraldi toetusfondi loomine vabaühenduste arengu toetamiseks (inglise keeles NGO Fund). Vabaühendustele mõeldud fondi kogumaht on ligikaudu 23 750 000 EEKi  ning rakendamise periood on 2007 – 2012 (väljamaksed võivad toimuda 2017. aastani). Fondi fookuseks on teenuste arendamine kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna loomisel.

Raamkokkulepe paneb paika vaid üldise raamistiku, iga projekti, programmi ja toetusfondi kohta sõlmitakse Eesti ja Šveitsi vahel eraldi leping. Selleks, et rahandusministeerium saaks  ette valmistada eeltaotluse vabaühenduste fondi lepingu sõlmimiseks, oleme ette valmistanud lühikese küsimustiku mõistmaks paremini Eesti vabaühenduste vajadusi ja soove lähtudes loodava fondi fookusest ja raamkokkuleppes paika pandud piiridest.

Raamlepingu alusel saab fondist toetada mittetulundusliku eesmärgiga projekte vahemikus 5 000 – 100 000 Šveitsi franki (ligikaudu 50 000 – 1 000 000 Eesti krooni) ning toetus võib ulatuda 100%-ni projekti mahust. Samuti võiks iga projekti puhul määrata erineva kaasfinantseerimise määra, kuid meie pooldame ühest lähenemist kõikide projektide puhul. Toetusfond ei asenda subsideeritud rahastamist ega pangalaene. Vabaühenduste fondi vahendusasutuseks on Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning fondi haldamise tingimused lepitakse kokku fondi lepingus.  

Järgnevalt esitame küsimused, millele soovime teie kommentaare ning ettepanekuid. Laekunud kommentaaride põhjal valmistame ette fondi eeltaotluse Šveitsile esitamiseks ning pärast eeltaotluse hindamist doonorite poolt, viime vajadusel läbi uue küsitluse põhitaotluse koostamiseks.

Kommentaaride ning ettepanekute esitamise tähtaeg on 25. juuli 2008.

KÜSIMUSED

1.    Lähtuvalt fookusest, keda näete abikõlblike taotlejatena? Kas abikõlbliku taotlejana võiks olla aktsepteeritavad kõik mittetulunduslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad avalikust huvist lähtuvalt väljaspool valitsussektorit või oleks vaja taotlejate gruppi kitsamalt määratleda?
Kas näete abikõlblike taotlejatena ka:
          □ Usulisi ühendusi (kirikuid, kogudusi)
          □ Diakooniakeskuseid
          □ Erakondi
          □ Tööandjate- ja äriühinguteliite
          □ Kutseliite
          □ Ametiühinguid (piirkondlikke)

2.    Kas fookuse (teenuste arendamine kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna loomisel) all oleks vaja sõnastada ka alaprioriteete? Kui jah, siis millised need oleks?

3.    Kas seoses alaprioriteetidega, peaksid olema erinevad toetuse piirmäärad või võiksid nad olla ühesugused läbivalt kogu fondi ulatuses?

4.    Kas projektitoetuste alampiir 50 000 EEK on fondi fookust arvestades mõistlik või peaks seda tõstma? Või oleks parem teha väikeprojektide voor (50 000 – 250 000 EEK) ning suurprojektide voor (250 000 – 1 000 000 EEK)? Millistena näete antud piirmäärasid?

5.    Kas projektitoetuste  ülempiir 1 000 000 EEK on fondi fookust ja mahtu arvestades mõistlik või peaks seda vähendama?

6.    Millist kaasfinantseerimise määra nõuet peate mõistlikuks, et ühendused suudaksid tagada vajaliku kaasfinantseerimise ja oleks tagatud ka tõhusam vastutus toetussummade kasutamise üle? Kas nõutud kaasfinantseerimise määr peaks olema võrdne või rakendada erinevat määra sõltuvalt projekti maksumusest?
Ehk kui projekti kogumaksumus on 50 000 EEKi, siis kui suur protsent peaks olema omafinantseering, ning kui kogumaksumus on 1 000 000 EEKi, siis kui suur protsent peaks olema omafinantseering? Või peaks kaasfinantseerimise protsent olema ühesugune olenemata projekti kogumaksumusest?

7.    Kuna osa kaasfinantseeringust peaks moodustama mitterahaline panus (ruumide kasutus, vabatahtlik töö jne), siis kui suur protsent see võiks olla kogu kaasfinantseeringust? Kas see võiks olla 50% kogu kaasfinantseeringust?

8.    Kuna tegemist oleks piirkondlike taotlejatega, siis kuidas tuleks tagada projekti seos kohaliku arengukavaga ning omavalitsuse suunaga?

9.    Oodatud on ka muud kommentaarid.

Teie arvamused  ja ettepanekud on meile väga olulised! Laekunud vastustest teeme kokkuvõtte ning avaldame 5. septembril 2008 veebiaadressil www.osale.ee.  

Katri Laanemets
Rahandusministeerium