22. jaanuar 2008

22. jaanuari Äripäevas ilmus EMSLi juhataja Urmo Kübara arvamusartikkel „Kardinate avamise võlu“ sellest, kuidas mõjutab mittetulundusühingute aastaaruannete avalikuks tegemine kolmanda sektori arengut.

Kardinate eesttõmbamine avardab silmapiiri, ükskõik kummalt poolt vaadata. Samasugune kardinate avamine seisab ees kolmandal sektoril, kui mittetulundusühingute aastaaruanded 2010. aastast registris kõigile kasutatavaks muutuvad.

Kodanikuühiskonna arenguks on see kauaoodatud samm. Kui minister Lang räägib nüüd avaliku sektori poolsest ammusest nõudlusest, unustab ta ära, et ühendused kirjutasid sama juba 2002. aastal Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni. Adekvaatne ülevaade võiks meil juba aastaid olla, kuid seni on riik alati leidnud ettekäändeid venitamiseks, jätkates samal ajal mugavat retoorikat läbipaistmatust kolmandast sektorist – otsekui me tahaksime läbipaistmatud olla!

Korraliku registri puudumine on saanud üheks põhitakistuseks riigi ja kolmanda sektori koostöös. Olgu jutt kaasamisest, rahastamisest või teenuste üleandmisest, ikka põrkuvad ühendused argumentidele, et puudub ülevaade organisatsioonidest, nende töö tulemustest ja siin liikuvast rahast.

Aastaaruannete avalikuks tegemine peaks lõpetama kolmanda sektori madaldamise heategevuseks, südamlike inimeste hobiks, ja asendama õige pildiga sellest kui ühiskondlikust ja majanduslikust jõust. Kui maailma kolmas sektor oleks riik, peaks ta kuuluma G8-sse kui majanduslik supervõim – SKP poolest võrdne Prantsusmaaga, napilt maas Suurbritanniast, ees näiteks Hiinast, Kanadast ja Venemaast. Eesti ühenduste panust meie majandusse – nii nende kaudu tehtava palgalise kui ka vabatahtliku töö läbi – võib seni vaid oletada.

Ma ootan, et see lõpetab ka praegu ühendustele tuttava kemplemise ametnikega, kellele tuleb pahatihti alandaval moel õigustada, miks on vaja maksta ühenduse töötajatele palka või tasuda kontorikulusid. Mõeldamatut käitumist äris (kujutlegem näiteks ministeeriumit autot ostes ütlemas, et võtaks küll masina, kuid ei maksa hinnast seda osa, mida loeb tootja püsikuludeks) peetakse millegipärast loomulikuks kolmanda sektoriga – just kui peaks lisaks siin tõesti sageli vabatahtlikena töötavatele inimestele ka lambid ja radiaatorid lihtsalt heast südamest põlema ja kütma hakkama.

Kindlasti toob plaanitav samm kaasa ka ühenduste arvu vähenemise, kuid seegi vaid tugevdab sektorit. Aina kasvavat registreeritud ühenduste hulka (praeguseks üle 26 000) on küll kena vaadata, kuid kõik teavad, et selle sees on määramatu hulk tegelikult mittetegutsevaid organisatsioone, kelle sundlõpetamine muudaks pildi selgemaks.

Läbipaistev register aitab lõpetada üksikute kuritarvituste (mida kolmandas sektoris kindlasti pole rohkem kui mujal) üldistamise kogu sektorile. Pole ka saladus, et ühenduste seas on neid, kes on tugevamad oma olulisusest rääkimises kui tegelike muutuste saavutamises. Kui ärisektoris reguleerib ettevõtete kadumist turg, siis ebaefektiivne ühendus võib heade projektikirjutajate najal pikalt tegutseda ning napsata ressursse teiste, vajalikumate eest. Võrdleva ülevaate puudumine on vesi selliste mullimüüjate veskile.

Adekvaatne info on vajalik ka neile, kes soovivad ühendustes osaleda oma teadmiste, oskuste ja rahaga. Selleks tekib nüüd andmebaas, kust leida üles need, kelle toetamine kõige enam tulemust annab. Ses suhtes jääb seadusemuutus poolikukski, sest tasulised päringud registrist ei õhuta niisugusele otsimistööle.

Oma iva on aga ka ametiühingute jutus, et näiteks läbirääkimistel ei peaks tööandjad teadma streigikassa suurust. Samas – kas saab kui tahes ülla eesmärgi saavutamist läbi bluffimise lugeda kodanikuühiskonnas soovitud praktikaks? Või kas ei oleks ettevõttel sama loogikaga alust kuulutada saladuseks oma kahjum, hoidmaks töötajaid teadmatuses, et firma liigub juhtimisvigade tõttu kraavi?

On juhtumeid, kus läbipaistvus võib kolmandat sektorit kahjustada, kuid eelkõige on need seotud ebademokraatlike riikidega nagu Valgevene. Võimalikud erandid Eesti kontekstis tulekski praegu eelnõu konsulteerimisperioodil välja tuua ja arvesse võtta, kuid mitte torpedeerida nende pärast kogu sektori läbipaistvust ja tõsiseltvõetavust.

Ja veel - EMSLi viimase 10 aasta tegevus- ja finantsaruanded on kõigile kättesaadavad aadressil www.ngo.ee/aruanded. Mida rohkem inimesi meie tegevuse vastu huvi tunneb ja neid loeb, seda parem meel mul ühenduse juhina on.